50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marleenreemann
Õppematerjali autor
.................................................................. 22 Lisa 2. Tehingute üldine summa........................................................................23 Lisa 3. Keskmine m2 hind..................................................................................24 Lisa 4. Kinnisvaraportraal www.kv.ee ning Maaameti kinnisvarastatistika erinevus m2 põhiselt......................................................................................... 25 Lisa 5. Jõhvi korterite ost-müük standardhälve.................................................26 Lisa 6. Rahvastiku arv Narvas, Jõhvi vallas ning linnas perioodil 01.01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõte müügis olevate korterite kohta 28 1 SISSEJUHATUS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut KORTERITE OSTU-MÜÜGITURU ANLÜÜS JA PROGNOOS PÄRNUS JA SELLE LINNAOSADES Kodutöö aines Kinnisvara rahandus Juhendaja: XXXXXX Tallinn 2019 SISUKORD 1.1. Võrdlus piirkonniti................................................................................................................3 1.2. Hinnang muutustele ja nende põhjustele..............................................................................6 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal...................................................................
Maatükk, selle olulised osad ja maaga seotud asjaõigused moodustavad kinnisvara. Kuna kahte identset kinnisvara ei eksisteeri kasvõi asjaolul, et tüüpprojekti järgi tehtud majad võivad olla küll kõrvuti, kuid mitte sama krundi peal, siis loetakse iga kinnisvara, nagu ka igat inimest unikaalseks. Piltlikult öeldes on kinnisvaraks maatükk, hoone ja paragrahv. Sellise defineerimise järgi eristub kinnisvara üldlevinud ekslikust teadmisest, mille järgi on kinnisvaraks üksnes maja või korter. (Aasmäe 1999) Kuigi kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad riigiti, siis Brueggemani ja Fisheri rahvusvahelise liigituse järgi saab kinnisvara jaotada vastavalt kasutuse otstarbele elamispindadeks (ingl. k. residential) ja mitte-elamispindadeks (ingl. k. non-residential). Elamispindade või elamute hulka loetakse nii eramaju, kortermaju, paarismaju kui ka teisi pikaajaliseks elamiseks mõeldud
poolaastal oli üürihindade keskmine pakkushind juba mõnevõrra tõusutrendis. (Ibid.) Olemasolevate vabade pindade vaikne otsa lõppemine tõi 2012 aastast alates Eesti puhul välja ka uuesti arenduste osas tärkava turu, mida on näha ka jooniselt 1, mis oli võimalik tänu pankade valmisolekule rohkem krediiti väljastada. Sarnast, paranenud meelestatust Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) pankade hulgas näitas ka KPMG analüüs CEE Property Lending Barometer. Antud uuringust ilmnes, et pigem eelistasid pangad logistika ja tööstussektorile mõeldud kinnisvara ning Balti riikides oli endiselt palju probleemset kinnisvara. Lisaks on majanduskriisist alates näha trendi, kus kinnisvara finantseerimine on pankadele strateegilises mõttes iga aastaga aina vähem tähtsaks muutumas. Sellele vaatamata olid pangad mõistlikel tingimustel valmis finantseerimist pakkuma ning marginaalid olid tol
niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid