amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi kavandite saamiseks uuele purskkaevule, kuid pakutud kavandid osutusid liiga kalliks.[2] 1997. aastal kuulutati välja uus konkurss, kuhu laekus 35 tööd Igal aastal 30. aprillil, poole kuue aegu õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Selleks ajaks on akadeemiliste organisatsioonide rongkäik jõudnud raekoja ette ja oodatakse linnapea võimu üleandmise kõnet. Just selle kõne eel ronib naiskorporatsiooni Filiae Patriae noorliige kuju otsa ja pärgab pronkspiiga pea, teised laulavad samal ajal laulu "Üks väike rõõmulauluke". Traditsioon sai alguse 1999. aasta kevadel. Raekoda See on varaklassitsistlik, tugevate baroki mõjutustega Tartu Raekoda , mille kavandas J. H. B. Walter 1789 aastal. See on linna tähtsamaid sümboleid. Raekoja esimesel korrusel asusid vangla ja vaekoda, ülemistel korrustel raad.Aga nüüd on
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Tei
kasvasid kiiresti. 19. saj domineerisid linnades sakslased, valisid ka juhtorganid(rae, raehärrad, bürgermeistrid). Sajandi teisel poolel saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid ikkagi raskemad ametid. 1877. hakkas kehtima Vene linnaseadus: muudeti linnavalitsemiskorda. Linnade juhtimine läks valimistega moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas linnapea. Valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Eestlastest haritlaste arv hakkas kasvama, kuid siiski olid õiguslikult teisejärgulised (valitsemine sakslaste käes). Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
keskusteks. Loodi Viljandi, Paide ja Rakvere maakond. Tekkisid Paldiski (Sadam, oli oluline Venemaa sõjaline objekt) ja Võru maakond. Vene impeeriumi linnaseadus 1785- Keskaegsete linnade eluolu muutus. Linna elanikud jagunesid kaheks kategooriaks: linnakodanikud (Kõik inimesed linnad muutusid kodanikeks). Toimusid linnade üldkoosolekud, kus võisid käia kõik linnakodanikud. Linnakodanikud valisid linnaduuma ning linnaduuma juhiks oli linnapea. Linnavalitsus koosnes viiest isikust. Kaupmehed varem kuulusid gildidesse, kuid nüüd saadeti kõik gildid laiali ja moodustati uued gildid. Uued gildid koosnesid kaupmeestest vastavalt nende varanduslikust tasest. I gildi kuulusid kaupmehed, kelle kapital oli 10 000 rubla. II 5000 rubla, III 1000 rubla. Linnapea valimisel said osaleda ainult I ja II gildi liikmed. Kohtud saadeti laiali. Uus kohtusüsteem ehitati üles. Uus halduskorraldus:
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialek
Kõik kommentaarid