Tarneahela juhtimine eksamiküsimused vastustega (0)

1. Määratlege vabas sõnastuses tarneahela juhtimise mõiste, kommenteerige, milline on teie arvates 
tarneahela juhtimise seos tootmisjuhtimisega ning finantsjuhtimisega? (6p)  
Tarneahela  juhtimine hõlmab  tarneahela  tegevuste  kompleksset  käsitlust,  arvestades  nende  tegevuste 
planeerimist,  rakendamist  ja  kontrollimist  ja  pidades  silmas  tarneahela  kui  terviku  toimumise  tõhusust. 
Tarneahela  juhtimine  hõlmab  materjalide  hankimise  ja  tootmisega  seotud  kõiki  planeerimis  ja 
juhtimistegevusi, tootmist ja kõiki logistikajuhtimise tegevusi. Hõlmab ka tarne-ja nõudlusahela juhtimist 
ettevõtte sees ja nende vahel. 
Tänapäevast  tarneahela  juhtimise   kontseptsiooni   võib  vaadelda  kui  äritegevuste  integratsiooni 
lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see  tagaks  toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile.  
Tarneahelate  juhtimise   paradigma   on  arenenud  välja  strateegilise   logistika -,  ostu-,  tootmise-  ja 
finantsjuhtimise,  samuti  müügi  ning  klienditeeninduse   omavahelise   integreerumise  tulemusena. 
Tarneahela  juhtimise  põhiprobleemiks  on  logistika  kogukulude   optimeerimine .  TJ  põhiküsimuseks  on 
uurida  materjali,  info  ja  rahavoogude  liikumist  alates   tooraine   hankimisest  kuni  toodete  jõudmiseni 
lõpptarbijani.  Eesmärgiks  parandada  kauba-,  materjali-,  ja  infovoogude  liikumist   tarnijalt   lõpptarbijani 
ning  seejuures  peaksid  vähenema  tarnekulud  kavandatud  teenindustasemel.  TJ  tegeleb  vahetussuhete 
juhtimisega. 
2. Esita 4 tegurit, mis panustavad tarneahelates piitsaefekti tekkimisele ja/või võimendamisele ning 
selgita igat tegurit lausega. (8p)  
Piitsaefekti võivad tekitada: 
x
Nõudluse prognoosi ajakohastamine ( demand  forecast updating) – iga ettevõtte esitatud tellimusega 
täiendatakse varusid ning lisatakse ka puhvervaru. Pika läbimisaja puhul võib puhvervaru koguneda 
nädalateks,  mis  muudab  nõudluse  kõikumise  tähtsamaks.  Seetõttu  on  prognoosi  ajakohastamine 
tähtis, et teaks juba ette toota. Sellisel juhul ei ole nõudluse kõikumine nii oluline. 
x
Tellimuste partii ( order   batching) –  ettevõtted võivad telliva kaupa partiidena,  et vähendada  kulusid  
näiteks  transpordile.   Varustaja   jaoks  on  aga  tegemist  korrapäratu  tellimisega,  mis  tekitab  neile 
piitsaefekti. 
x
Hindade  kõikumine  (price  fluctuation)  –  hinnasoodustuste  tõttu  tellitakse  rohkem  ning  soodustuste 
lõppedes taaskord vähem. See tähendab seda, et ostusagedus ei näita otsest tarbimissagedust. 
x
Säästurežiim  ja  puudulik  mäng (rationing  and  shortage  gaming)  –  kui  nõudlus  ületab  varustuse, 
võivad  tootjaid  oma  tooteid  normeerida.  Selle  peale  võivad  kliendid  liialdada  oma  tellimustega  et 
võidelda normeerimise vastu, varustaja aga toodab juurde. Hiljem tellimus tühistatakse ja tootjal on 
raske määrata  tegelikku  nõudlust oma toodete vastu.  
3. Tarneahela juhtimise  kontseptsioon  sai alguse 80ndatel, kui  ilmnes  et ... (3p) 
a) " push " lähenemine toodete  turustamisel  on märksa tõhusam ja kasulikum kui " pull "; 
b) logistikal puudub selline väärtuse loomise potentsiaal nagu turundusel; 
c) tarneahela täiustamine ei saa toimida vaid eraldi iga ettevõtte siseselt; 
d) järjest rohkem hakati tarneahelas vältima  logistikateenuste  sisseostmist. 
4. Milline lause väljendab üht populaarset seisukohta tänapäevases tarneahelate juhtimises? (4p) 
Kõige parem ladu on: 
a) kindlustatud ladu; 
b) täisautomatiseeritud ladu; 
c) odava tööjõuga ladu; 
d) ratastel olev ladu; 
e) võlgu ostetud ladu. 
Kommenteerige lühidalt, millega seda väidet võiks õigustada? 
Parim logistiline lahendus on tihti selline, milles tullakse toime ilma kauba vahepealse lattu paigutamiseta 
Vahel öeldakse, et ladu on märk halvast  logistikast  ehk parim ladu on olematu ladu. Laos kaup peatub ja 
peatumine ei too juurde lisaväärtust. Kui logistika üks eesmärke on kulude minimeerimine, siis igasugune 
ladustamine   ainult  suurendab    logistilisi  kulusid  tarneahelas.   Ladude   arv  tarneahelas  peab  olema 
minimaalne, ladustamisperiood võimalikult lühike ja ladustamiskulud võimalikult väikesed. 
5. Millised on peamised RFID- tehnoloogia  rakendusvõimalused tarneahelates? (4p) 
RFID  ( Radio    Frequency   IDentification)  on  raadiolaineid  kasutav  tehnoloogia  toodete  (ka  elusolendite) 
identifitseerimiseks  ja  nende  automaatseks  jälgimiseks.  RFID  tehnoloogia  võimaldab  panna  igale 
üksikule  tootele  kiibi,  mis  sisaldab  oma  unikaalset  koodi.  Näiteks  noppe  korraldamisel  laos  võib  aluse, 
kasti  laduda  erinevaid tooteid täis (teadmata nende nimetust, tundmata neid välimuse järgi), väljastamisel 
saab  infolugejast  teada,  millised  on  väljastatavad  tooted,  millal  toodetud,  millist  värvi,  ladustamisaja, 
hinna jne. 
RFID kasutuslad: 
x
Sõidukite jälgimine 
x