Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised:
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................
või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.
olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba eksisteeriva teose kasutusõigusi Autorilepingu sisu Teose kirjeldus Üleantavad õigused Teose kasutamise viis ja territoorium Tähtaeg, algusaeg Arvutitarkvara tüübid ärivara (commercialware) - commercial closed source software; jaosvara (shareware) – tasuta kasutusõigus proovivara (trialware); vabavara (freeware); vaba tarkvara (free software, open source); avalik tarkvara (public domain Free software (GPL) – tasuta kasutus, võib muuta ja levitada, muudatused lähevad samade tingimuste alla www.fsf.org Open Source tarkvara – lähtekood on tasuta kasutatav ja muudetav, tavaliselt ei või kasutada kommertseesmärkidel www.opensource.com Vabatarkvara iseärasused eikäsita installeerimist ega kasutust puuduvad garantiid kopeerimine kuulub litsentsi alla, aga ei väljenda lepinguga
hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara on tarkvara , mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav. Hülgvara on üks orbteose konseptsioonist. „Hüljatud“ ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt kas väikese majandusliku väärtusega või vananenud. Alternatiivid tarkvara „hülgamisele“, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus: lasta turule vabavarana või lasta turule avatud lähtekoodiga tarkvarana.
.............................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4 Kellele on piraatlus kahjulik?..................................................................................................... 7 Ühiselt piraatluse vastu............................................................................................................... 8 Piraatlus arvutivõrkude vahendusel.......................................................................................... 10
5. Mis on kaitstud autoriõigustega? + Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos. Ka teose vaheetappide tulemused. 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus. + Kehtib kogu autori elu jooksul ja 70 aastat pärast surma. Mitme autori puhul autorite eluaeg ja 70 aastat pärast viimase autori surma. Avalikustamata autoriga teosete puhul 70 aastat pärast õiguspärast avalikustamist. 7. Autoriõguste jagunemine. + · Autori isiklikud õigused, · Autori varalised õigused 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). - Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel. 9. Kes võib olla teose autoriks? + Autoriks võib olla ainult füüsiline isik. Teosel võib olla mitu autorit. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? +
Kõik kommentaarid