INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
+ Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne · Tööstusomand - üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilise tähise kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele taimesortidele ja kaitsele kõlvatu konkurentsi vastu. 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? + Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos. Ka teose vaheetappide tulemused. 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus. +
4. filmi esmasalvestuse tootjal; 5. isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose; 6. isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. ● Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
•Kui tasu tuleb maksta pärast tasu maksmise kohustus käsundi täitmist või käsundi muutub sissenõutavaks töö täitmiseks ettenähtud aja valmimisest möödumist, siis lepingu varasemal lõppemisel tuleb käsundisajaale maksta mõistlik osa tasust 20. Kas tarkvara väljatöötamise leping on käsundusleping või töövõtuleping – millistel juhtudel nii 1 või teine? ESSEE 21. Mis on kahju ja mis on kahju hüvitamise eesmärk? Kahju on aineline kaotus, varanduse vähenemine või hävimine. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 22. Millistel juhtudel ei või esitada kahjunõuet – 3 elulist näidet.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad automaatselt üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Kasulik mudel/patent: kui leiutis on loodud tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda kasulikku mudelit/patenti ja saada omanikuks autoril või muul isikul vastavalt töölepingule, kui taotleja elukoha- või
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
Kellele kuulub töösuhtes loodud intellektuaalne omand? Mis on nende õiguste sisu ja kuidas õiguste kuuluvust muuta? Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe.
kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse
- tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; - kujundama ettevõtte, asutuse või ühenduse töökorralduse niisuguseks, et see võimaldaks täita andmekaitse nõudeid. } Isikuandmete töötleja on kohustatud pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: - seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; - tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. Isikuandmete töötlejal on õigus salvestada ja säilitada kõiki sidevahendite (e-posti, telefoni vm) teel antud Andmesubjekti teateid ja korraldusi, samuti muid toimingud, mis Andmesubjekt on teinud ning vajadusel kasutada neid salvestisi korralduste või muude toimingute tõendamiseks.
Ka need õigused tekivad nagu autoriõiguski automaatselt ning puudub vajadus õiguste registreerimiseks või muude formaalsuste täitmiseks. Õiguskaitse olemuseks on, et seadus sätestab eelnimetatud isikutele teatud ainuõigused enda loodud resultaatide suhtes ning vastavate õiguste teostamine teiste isikute poolt saab üldjuhul toimuda vaid õiguste omaja sellekohase loa alusel. } · Tööstusomand. {on üldmõiste, mis tähistab traditsiooniliselt õigusi kaubamärgile, leiutisele (kas patendi või kasuliku mudeli vormis), tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ja mikrolülituse topoloogiale (kujundite üldiste omaduste uurimine). Autoriõigusest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest erinevalt ei teki tööstusomandi õigused üldjuhul automaatselt, vaid nende omandamiseks tuleb läbida registreerimisprotseduur
SISSEJUHATUS Intellektuaalomand on immateriaalne vara, millesse tasub investeerida. Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast proprius kellegi oma (inglise keeles property). Üldmõistena tähistab intellektuaalne omand kõiki inimese vaimsest tegevusest tulenevaid resultaate, nagu: ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara. Intellektuaalomand on õigus, mida reguleerivad autori,- avastus- ja leiutusõiguse normid. Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalse omandi legaalne määratlus on antud 14. juulil 1967. aastal Stockholmis allakirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni 2. artikli 8.s punktis. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi seoses kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega;
1. SISSEJUHATUS Intellektuaalne omand koosneb kolmest valdkonnast: autoriõigustest, naaberõigustest ja tööstusomandist. Tööstusomand on üldine mõiste, mis hõlmab endas õigusi kaubamärgile, leiutisele, tööstusdisainilahendusele, geograafilisele tähisele ning mikrolülituse topoloogiale. Et Eestis tööstusomandile õigused saada, tuleb läbida registreerimisprotseduur Eesti Vabariigi Patendiametis. Tööstusomandi õiguskaitset üldiselt Eestis reguleerib tööstusomandi õiguskorralduse seadus, kaubamärgi, leiutiste, tööstusdisainilahenduste, geograafilisete
Järelikult tuleb neid igal üksikul juhul ise tõlgendada. Eestis puudub veel vastav kohtupraktika ja kogemus nende tunnuste kohaldamiseks, seega tuleb silmas pidada, et autor või isik, kes kasutab autori õigusi seaduse või lepingu alusel, võib alati vaidlustada teose vaba kasutamise juhul, kui ta väidab, et eespool toodud tingimusteest on vähemalt ühte rikutud.8 5 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57-58 6 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79. 7 Kultuuriministeeriumi koduleht. http://www.kul.ee/index.php?path=0x714. 8 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79-80. 5 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult iseendale, seda kellegagi jagamata; teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis omama kestvat, tähtajalist või igakordset kirjalikus vormis kasutusluba või loovutatud õiguste omamise tõendit (autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus SISU – patent, tööstusdisain, kasulik mudel, ärisaladus, võlaõigus MATERIAALNE KANDJA – asjaõigus, võlaõigus Autoriõigus Arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjandusteoseid Autorsuse presumptsioon: ◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on teose autor ◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal algab teose loomisega kestab 70 aastat alates avalikustamisest (kui varalised õigused kuuluvad autorile, siis lisandub autori eluiga)
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......
Autoriõigused 1 Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale,
1) vähemalt teist korda või 2) kui sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. 14. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Nuhkvara levitamise eesmärgid võivad samuti olla üsna erinevad: alates kasutaja paroolide ja krediitkaardi numbrite varastamisest kuni külastatud veebiaadresside alusel kasutaja
Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest · Andmekogu vastutav töötleja võib volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või hanke- või halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Selline subjekt on volitatud töötleja · Volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse · Andmekogu vastutav töötleja korraldab riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud või delegeeritud ülesannete täitmiseks asutatud andmekogu keskse tehnoloogilise keskkonna loomise ja haldamise
Sama teo eest eesmärgiga takistada arvuti- või telekommunikatsioonisüsteemi tööd karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Autoriõiguse seadus (vastuvõetud 1992. aasta) kehtestab järgmised nõuded: · Kaitstakse teoseid (palju liike); teosteks pole näiteks ideed, päevauudised, faktid ja andmed · Autori varalised õigused on võõrandatavad, isiklikud mitte · Autor otsustab, kellel ja mis tingimustel ta oma teoseid kasutada lubab · Autoriõigus tekib teose loomisega (vajalik tajutav väljendus) automaatselt · Copyright, patent, leping · Teoste edasi levitamine, välja rentimine, avalik esitus jms on enamasti autori või levitaja poolt lepinguga piiratud · Isiklikuks tarbeks (mitteäriliselt) tohib kopeerida (ka võrgust "tõmmata") ja sõpradega koos vaadata Delikaatsed isikuandmed Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 alusel on delikaatseteks isikuandmeteks:
1. Autoriõigused Autoriõigus on üks intellektuaalse omani liike, mis oma normistikuga tagab loojatele nende õigused. Intellektuaalse omandi mõiste tähistab õigusi, mis tekivad loometöös, sh tehnoloogilise loometöö tulemuste suhtes ja sellisel varal on alati omanik. (Õunapuu 2014: 1) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................
___.___.2017.a. NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS JA AVALIKUSTAMISEKS Käesolevaga mina, ………………………… (Andmesubjekti nimi, perekonnanimi) annan …….. Õigusbüroo OÜ-le (registrikood ………….) nõusoleku enda ja oma alaealise lapse või alaealiste laste ……………………………………………………………………………………………………………….. (alaealise lapse või laste eesnimi, perekonnanimi, isikukood) isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks ………………….. ja ……………… koostööprojektis enda ja oma eelpool nimetatud alaealise lapse või alaealiste laste isikliku elu asjaolude avalikustamiseks internetiportaalil www………….. seoses elatisenõude menetlusega. Olen teadlik et minu ja minu alaealise lapse või alaealiste laste isikuandmete töötlemine ja avalikustamine on vajalik elatisen�
õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kas ja kuidas peavad riigiasutuste juhid korraldama isikute vastuvõtu selleks pädeva ametniku poolt ja kas nad ka ise peavad kodanikke vastu võtma? Kui pikk peaks olema vastuvõtu aeg? Riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Kas ja mis tingimustel võib isiku vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtu lõpetada? Isiku vastuvõtmisest võib keelduda või vastuvõtu lõpetada, kui: 1) isik on piiratud teovõimega ja kohus on talle määranud eestkostja ning vastuvõtul ei osale piiratud teovõimega isiku esindaja;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
