Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juba olemas on Kas vale arusaamad polegi teadmised?

Lõik failist

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame 
Eleri  Paatsi
Tarkus   on   tähtis   vara,   mille   omandamine   nõuab   aega.   Õppida   saab   nii    elult    endalt   kui 
raamatutest teadmisi omandades. Ilma tarkuseta poleks inimestel millestki rääkida, sest teadmised 
ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused 
millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid  rahvastel  
teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja 
inimkond hakkas tegema  samme  tänapäeva suunas. 
Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine, 
mis  hilises  eas on iseenesest mõistetav.  Imik  õpib tundma  maailma läbi nägemis-,  kuulmis - ja 
haistmismeelte. Kõik lapse ümber on uudne ning ta peab sellega tutvuma. Lapse kasvades jätkub 
maailma  tundmaõppimine , iga uus teadmine on saavutus, sest enne seda valitses  teadmatus . Mida 
enam on teadmisi, seda arusaadavamaks  muutub maailma  mõistmine. Maailma  tõed on justkui 
pusle , kus tükid on teadmised. Mida rohkem tükke kokku saad, seda selgemaks muutub pilt.
Koolis   õpivad   lapsed   just   sel   eesmärgil,   et   koguaeg   midagi   uut   õppida.   Millegi   uue 
omandamisel püütakse seda seostada millegi tuttavaga. Seoste loomisel tekib ka äratundmisrõõm, 
sest  killuke  midagi uut ja killuke midagi vana koos tekitavad omakorda uue teadmise ja aitab teatud 
asjadest paremini aru saada. Kordamine on  tarkuse  ema ja isegi teadmiste kordamine annab uusi 
teadmisi. Kui teema saab paremini selgeks, siis sellest lähtuvalt tekivad seosed teiste teadmiste 
vahel. 
Mõnikord on millestki kujunenud kindel arusaam, aga see põhineb teistelt saadud  teadmistel  
ning ühel hetkel selgub, et kõik pole päris nii nagu algul mõisteti. Tegelikkus ei vasta alati neile 
teadmistele, mis juba olemas on. Kas vale arusaamad polegi teadmised? Ikka on, need annavad 
Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #1 Tarkus on teadmine-kui vähe me teame #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron

Kirjandus
thumbnail
19
docx

Teadusliku-uurimistöö-mee todid-õpifail

Teadusliku uurimistöö meetodid Teadus on kogemuste pagas. Teemad: Kas me tahame teada? Mis on teadmine? Kust sa tead? Kui kaua oleme teadmisi väärtustanud? Mis kasu on valest? Sõnadest Millest koosneb teaduslik meetod? On oskusteadmised ja tavalised teadmised (teadmised, mida sa oskad seletada). Rohkem on oskusteadmisi. 3 liiki:  Teadmiste kogus  Kas ma oskan teadmisi kasutada  Uute teadmiste hankimine Teadmiste kontroll on teadmiste omamise kontroll. Need teadmised, mis on omad, on kindlad ja neist me ei loobu. Kasulik informatsioon- see informatsioon, mis muudab sinu

Kategoriseerimata
thumbnail
4
doc

Psühholoogia essee

Teadliku õppimise käigus omandatakse erinevaid teadmisi näiteks loodusteadustest, ajaloost ja matemaatikast, mis arendavad meie üldist mõtlemist. Kuidas aga meelde jätta kogu see materjal, mida järgmiseks kontrolltööks või eksamiks vaja on? Selle küsimuse vastuse otsimiseks tuleb suunata pilk mälu struktuuri ja mäluprotsessidesse. Mälu koosneb erinevatest struktuuridest: lühimälu ja pikaajaline mälu. Kuna lühimälu salvestab vaid vähe asju ja siis need unustab, siis on vaja teatud asjad salvestada pikaajalisse mällu. Muidugi võib teatud õpilastele kasuks tulla ka enne eksamit või kontrolltööd materjali vaadata, sest siis on see materjal lühimälus, kuid kindel on see, et kõik materjali pole võimalik niimoodi kiiresti pähe saada. Seepärast õpimegi me juba kodus materjali ning,et meelde tuletada, mida õppisime, kordame seda enne tööd üle, et värskendada oma teadmisi

Psühholoogia
thumbnail
6
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha aga ka hästi ja õnnelikult elada. Seaduseid teha, mille järgi elav kogukond suudaks hästi elada. Tänapäeval eetika või praktiline filosoofia c

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
15
docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos ­sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust

Filosoofia
thumbnail
28
docx

Filosoofia küsimused

Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas.

Filosoofia
thumbnail
6
docx

Õppimine ja mälu, referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud enesearenduse instinkt, mis paneb meid hu

Psühholoogia
thumbnail
16
pdf

Filosoofia

• Ei teki ega hävi, muutumatu • Ideedest saab mõelda • Mittetõeline - Meeleline maailm, näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm • Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävinemises • Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed on aga algkujud. • Asjad ja nähtused on meeltega tajutavad • Arvamus ja teadmine • Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s.o suhteline, selle kohta saab olla vaid arvamusi, uskumusi, kujulusi. • Teadmine on üldine ega sõltu vaataja nägemisnurgast; tõeline teadmine saab olla ainult ideede kohta. • Iluidee on jääv ja püsiv • Meelevälised • Tunnetusteooria • Kuidas inimene saab teadmisi? (Platon arvas, et:) • Hing on surematu • Uskus idamaist • Hingenerännak

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun