Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused eksamiks
Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks.
  • Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas „asjade kultuurilise biograafia ” all?
    Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud . Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid „moraalse majanduse” osa.
  • asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud , kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani.
  • objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses.
    Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu.
    Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes ?
    Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta.
    Kapytoff leiab, et kaup/ tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik ( tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi).
    Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks ( Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad.
    Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne.

  • Missugust funktsiooni omavad asjad Douglase ja Isherwoodi (1979) arvates? Mida tähendab sellest tulenevalt vaesus nende käsitluses?

    Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad .
    Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega - asjade liikumist võib vaadata kui sümbolilise vahetuse süsteemi.
    Näide: naine tuleb korviga koju - kellele (isa, laps, ta ise) on need asjad? Millised? Aga külalistele? Kuhu ta need paneb? Kui külalised tulevad, kuhu nad juhatatakse, mida pakutakse (toit, jook , kohad, vestlus ) see on ju kultuur... Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne.
    Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete.



  • Millised on viis erinevat tähendust „konsumerismile” Gabriel ja Lang (2006) järgi?

    (Gabriel and Lang 2006)
    Arenenud riikide moraalne doktriin . Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast , võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt . Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest.
    Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui „modernsus” hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus.
    Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks , millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse.
    Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani jaoks tootmise lõppu on kõrgema elustandardi tagaajamine üha vähgem reguleeritud majanduses enamus maailma edasiviivast majandusideoloogiast. Rahvusvaheline kaubandus ja globaliseerumine on head just sellepärast. Tarbijaid aidatakse elule igal pool maailmas.
    Tarbimine kui poliitiline ideoloogia. Kunagi pigem parempoolsete oma on nüüd iga poliitilise partei nimekirjas. Moodne riik on isiklike tarbimisõiguste garant ja peamine teenusepakkuja . Vabadus ja tarbimine on omavahel seotud. Sotsialistlikud parteid, kes kuulutavad hoolitsevat riiki ei ole populaarsed . Turg on parim, mis saab inimese elu juhtida - glamuur, uudsus jne - ja riik on vana, kulunud ja ebaparktline. Riigi eesmärgiks on luua turge ja neid käigus hoida.
    Alternatiivne tarbimine on samuti väga tugevalt pead tõstev nähtus erinevates kultuurides. Jaapan tarbijate kooperatiivid, USAs Ralph Naderi kandidatuur seisis rohelise ja rohujuuretasandi ning antikorporatsionistliku tarbimise peal, Lääne Euroopas roheline liikumine.
    Eriti Miller (1995) räägib sellest, et tarbimine võiks olla veel rohkem politiseeritud, kuna tarbijatena on meil tõeline võim: Anekdoot Trinidadilt (välitöölt) naine teeb kõik väheolulised otsused: majapidamise eelarve, laste koolitamine samal ajal kui mees teeb kõik olulised otsused ehk keda valida järgmistel valimistel.
    Tarbimine kui tarbijate õiguste eest seismine . Koperatiivide ajalugu on pikk, alates 19 sajandist ja varemngi. Hool kvaliteedi ja hinna-kvaliteedi suhte pärast ühelt poolt ja teiselt poolt tarbimisvastasus, looduhoidlik tarbimine jms. Tarbijate ühistud on praegu ilmselt ruumi tegemas eetilise tarbimise heerolditele.

  • Millised on kolm lähenemist tarbimiskultuuri tekkimise põhjustajatele vastavalt De Vries (1975), Taylor (1996) ja Sombart (1967) järgi?
    De Vries (1975) Ehkki 17 sajandi Hollandis reaalsed sissetulekud vähenesid, aga samal ajal turule jõudis rohkem uusi kaupu, siis inimesed ei hakanud vähem tarbima, vaid töötasid rohkem ja tootsid turu jaoks rohkem. See tähendab, et tööstusrevolutsioonile eelnes tootlik revolutsioon . Aitas seda uus rahavahetussüsteem, mis oli stabiilsem ja turvalisem. Kuna Hollandlased soovisid ja vajasid rahavahetussüsteemis osaleda, siis nad tekitasid tarbekaupade maailma ning sellega sütitasid kaubavahetuse. Kaupade omamine (eksootiliste, koloniaalkapade) oli poliitiliselt soositud: see näitas rahvustunnet ja progressiivsust.
    Taylor (1996) Üritab kokku võtta erinevaid aspekte süsteemi. Maailma ajaloos võib identifitseerida kolm perioodi, mil erinevad riigid on olnud hegemoonilises seisus. Maailma hegemoonia defineerib ajastule omaseid arengusuundi , riigi huvi esitatud kui maailma huvi. Need kolm riiki on olnud Hollandmare liberum & ärikapitalism; Inglismaa – tööstus & tööstuskapitalism; Ameerika – ettevõtlus & tarbimiskapitalism. (Sündinud on need perioodid sõjast.) Mis on selle praeguse modernsuse juures erilist? Giddens arvab , et usaldus (süsteemide vastu), artikli autor Taylor arvab, et see on mugavus ning see muudab modernsuse „kõigi jaoks” olemasolevaks (ordinary modernity). Räägib majast (kodust) kui mugavuse kandjast. Mugavus algas Hollandis perekeskse individuaalelamu loomisega 17 sajandil ( esik -> elutuba ), oma maitse, soodumus ihnsuseks kõikjal mujal kui mööbli jms osas. 18-19 sajandil prantsaslik luksus ja inglaslik kasinus (viktoriaanlus)s, mille põhiolemus on õdusus (cosyness). 20 sajandil USA tehnoloogiline massiühiskond (elektrit peeti Inglismaal vulgaarseks ehkki pirnid leiutati samal ajal ( 1877 )) 1920 oli 60% USA kodudest elektriga. Suburbia kui täiesti uus fenomen – kontsentreeritud mugavus. Ehkki algust võib neil näha 19 sajandi keskel Manchesteri rikaste seas, siis USA tegi sellest „kõigile” fenomeni juba 1868. Kõrgaeg muidugi 1950ndad – kümne aastaga lisandus äärelinnadesse 19 miljonit inimest. Ehkki tramm jm oli kasutusel, siis LA suburbia tipp: juba 1920 rohkem autosid per kapita kui kuskil mujal. Muu kui USA keskklass rohkem linnalembene, kuid hegemoonia toimib.
    Kui võtta kokku, siis tarbimiskapitalismi tekkimise mõjutajad on: kaubandus kolooniatega, uute metallivarude leidmine (kulda oli rohkem), rahalaenamise lihtsus (ekspeditsioonide jaoks). Kuid need on kõik seotud ühe fenomeniga, mis võis olla tarbimiskapitalismi tekkimise koondkujuks: luksused. Luksusega on seotud geograafilis-sotsiaalsed kohta kus tarbimiskapitalism arenes: poed , õukonnad, linnad ja kodud.
    Sombart (1967) Luksus toodab turge, sest kõrge väärtusega asjad vajavad säästmist ja kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist.
    Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe).

  • Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks?


  • Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused?

    Hegel : " Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga." Siit järeldub: Mui me ei tunneta maailma nagu enda loodut, siis olemegi maailmast võõrandunud. Hegel räägib dialektikast: meie suhe asjadega, objektidega, ei ole mitte subjekti-objekti suhe, vaid see on dialektiline , st mõlemad mõjutavad teineteist. Meie vajdused objektiviseeruvad, võtavad vormi. Maailm on selline, nagu ta on, sest meie oma subjektiivsete soovide-tahtmistega, oleme ehitanud klassid , raamatud ja pliiatsid . Kuid need asjad, objektid hakkavad ka meie subjektiivseid tahtmisi mõjutama. Kui me näeme midagi, siis me kas tahame seda, ihaleme, või mitte. Tarbimine ei ole subjektide vaba hõljum objektiivses maailmas, vaid need tarbekaubate inimestevaheline suhe on dialektiline, me olme nendest mõjutatud. Miller: "Tarbimine on protsess, mille abil ühiskond kohandab oma välimist kuju ja arendab ennast kui sotsiaalset subjekti.
    Descartes : cogito jagab maailma inimsubjektideks, kellel on mõistus, teadlikkus, kes seavad asjadele
    tähendusi, ja teisteks asjadeks kui objektideks, mateeriaks, mida saab uurida ja hõlmata kui fakte, kuid millel enestena ei ole tähendust ega olemust
    Olles teinud sellise vahe, kuidas siseneb objektide maailm inimeste subjektiivsesse kogemusse?
    Üldiselt ütleb lääne epistemoloogia - läbe teadmiste.
    Kuid - kuidas teavad inimesed, et nende teadmised objektidest on tõesed? Ilmselt selle kaudu, et need objektid rahuldavad eesmärke. See on tarbimise üks peamisei tähendusi - me näeme seda ja assimileerime seda oma ellu - nii praktiliselt kui intellektuaalselt - läbi oma vajaduste ja soovide.
    Selline maailmavaade eraldab subjektid ja objektid, viib nad teineteisest võimalikult kaugele.

  • Marx kasutab võõrandumise mõistet kirjeldamaks mitut erinevat aspekti tarbimise juures. Millised on need aspektid?
    Marx ( 1818 -1883): subjekti ja objekti dialektika peaks eeldama, et nende vastastikune suhe (inimene ja keskkond) on orgaaniline ja läbipaistev
    Kuna tootmisvahendid ei ole nende omad, peavad töölised muutma oma tööjõu objektiks . Töö, mis on Hegeli mõttes kõige olulisem, inimese muutusi toov jõud on nüüd kui tarbekaup.
    *Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeba.
    *Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu müümast, siis reaalselt pean ma töötama, et elus püsida. Kui ma müün oma tööjõudu annan ma võimu selle üle ära kellelegi teisele.
    *Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan . See vahe, mis jääb üle, on kasum.
    Kapitalism peaks seega ajama vajadused loomulikkuse olukorrast/loodusest välja kultuuri osaks ja neid rikastama.
    Kuid see nii ei lähe - ainuke tõeline vajadus on raha. Vajadused ei ole enam eesmärk omaette vaid vajadused on ettevõtja tööriistad uue raha tegemiseks
    Marxi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #1 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #2 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #3 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #4 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #5 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #6 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #7 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #8 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #9 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #10 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #11 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #12 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #13 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #14 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #15 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #16 Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bruno M Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik materjal küsimuste ja vastustega. Kokku 26 küsimust ja vastust. Eksamiks valmistumisel vajalik.
    Näiteid küsimustest:
    1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas „asjade kultuurilise biograafia” all?
    2. Missugust funktsiooni omavad asjad Douglase ja Isherwoodi (1979) arvates? Mida tähendab sellest tulenevalt vaesus nende käsitluses?
    3. Millised on viis erinevat tähendust „konsumerismile” Gabriel ja Lang (2006) järgi?
    4. Millised on kolm lähenemist tarbimiskultuuri tekkimise põhjustajatele vastavalt De Vries (1975), Taylor (1996) ja Sombart (1967) järgi?
    5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks?
    6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused?
    24. Milline oli peamine tarbimisega seotud teema Margit Kelleri arvates post-sotsialistlikus Eestis ning kuidas see muutus?
    26. Millised on neli peamist tarbimiskriitilist suunda tänapäeva praktikates?

    tarbimissotsioloogia , tarbimisühiskond , tarbimissotsioloogia eksam

    Mõisted

    Teemad

    • Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas „asjade kultuurilise biograafia” all?
    • Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja
    • taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu
    • Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta
    • Missugust funktsiooni omavad asjad Douglase ja Isherwoodi (1979) arvates? Mida tähendab
    • sellest tulenevalt vaesus nende käsitluses?
    • Näide: naine tuleb korviga koju - kellele (isa, laps, ta ise) on need asjad? Millised? Aga külalistele? Kuhu ta need
    • paneb? Kui külalised tulevad, kuhu nad juhatatakse, mida pakutakse (toit, jook, kohad, vestlus) see on ju kultuur
    • Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui
    • palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne
    • Millised on viis erinevat tähendust „konsumerismile” Gabriel ja Lang (2006) järgi?
    • Arenenud riikide moraalne doktriin
    • Silmapaistva tarbimise ideoloogia
    • Maailma arengu majandusideoloogia
    • Tarbimine kui poliitiline ideoloogia
    • Tarbimine kui tarbijate õiguste eest seismine
    • Millised on kolm lähenemist tarbimiskultuuri tekkimise põhjustajatele vastavalt De Vries (1975)
    • Taylor (1996) ja Sombart (1967) järgi?
    • De Vries (1975)
    • Taylor (1996)
    • mare
    • liberum
    • individuaa
    • õdusus
    • Sombart (1967)
    • Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised
    • ja miks?
    • Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt
    • Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused?
    • Marx kasutab võõrandumise mõistet kirjeldamaks mitut erinevat aspekti tarbimise juures
    • Millised on need aspektid?
    • Millisena näevad tarbijat ja tarbimisühiskonda Frankfurti koolkond? Mis probleeme tõstatab
    • sellest tulenevalt Herbert Marcuse?
    • Millised on nõuded kultuurilie elitistlikust vaatenurgast ja mis mõju avaldab sellest vaatenurgast
    • tarbimine kultuurile (seda vaatenurka pooldavad muuhulgas Adorno ja Horkheimer)?
    • Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles
    • näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele?
    • bellum omnium contra omnes.)
    • Milles seisneb Cliffordi (1988) „kunst-kultuur süsteem” ja mida see ütleb autentsuse kohta?
    • Mis probleemid ilmnevad kultuuri mõtestamisel igasuguse inimtegevusena (näiteks post
    • modernistide nagu Baudrillard või post-strukturalistide nagu Barthes arvates)?
    • Roland Barhthes
    • Milles seisneb silmapaistev tarbimine (Thorsten Veblen) ja mis on selle tagajärjed?
    • Millised on moe (näiteks Simmeli käsitluses) ja stiili (näiteks Hebdige käsitluses) erinevused?
    • Hebdige
    • e all?
    • Kuidas on kritiseeritud Bourdieu klassidesse jagamist maitse-eelistuste alusel?
    • Kuidas on muutunud vaated subkultuurilisele tarbimisele alates 50ndatest (näiteks Hebdige ja
    • Bennetti vaadete põhal)?
    • Dick Hebdige
    • Andrew Bennett
    • Millised on neli lähenemist sellele, kuidas meedia on noorte subkultuuri mõjutanud?
    • Paul Willise
    • Tõde pole olemas, see on sama õhkue kui paber
    • millele see on trükitud.”
    • MacRobbie
    • Redhead
    • Meedia on nii oluline noorte sotsiaalses ja ideoloogilisles formatsioonis. Mikromeedia – flaierid
    • klubinimekirjad – mille abil tuuakse rahvas kokku, nišimeedia nagu muusikaajakirjanudus loob ja
    • muudab noorteliikumisi. Vale on lähenemine, et subkultuurid ei saa alguse kuskilt mujalt, kus nad pärast
    • üle võetakse, meedia on selle osa algusest peal
    • Millist osa mängisid naised tarbimiskultuuri arengus põhinedes pigem pessimistlikele vaadetele
    • näiteks Game & Pringle, Zukin, Galbraith)?
    • kultuuri
    • pesupesemine pole lihtsalt pesu pesemine, vaid armastuse väljendus, toiduvalmistamine ja koristamine
    • muutusid „koduloomiseks“, kunstilise ambitsiooni väljendamiseks ja perelojaalsuse tekitiajaks
    • Mähkmete vahetamine pole lihtsalt sitane töö vaid lapsele turvalisuse ja emaarmastuse tekitamine
    • vannitoa puhastamine polnud lihtsalt tüütu nühkimine vaid ematunde arendamine ehk perekonna tervise
    • eest hoolitsemine“
    • Milline on naiste roll tarbimise teooriatele pigem optimistlikust vaatenurgast (näiteks Elizabeth
    • Wilsoni (1985) järgi)?
    • Kuidas muutus identiteet modernismi diskursuses (näiteks Anthony Giddensi ja Ulrich Becki
    • käsitluses)?
    • Anthony Giddens
    • Meil ei ole
    • muud võimalust kui valida
    • Identiteet kui projekt
    • riskiühiskond
    • Milline muutus on toimunud isiksusega Mike Featherstone’i (1982) arvates modernistlikus
    • maailmas?
    • Millised on postmodernistlikud vaated identiteedile (näiteks Fetaherstone’i või Maffesolile
    • põhinedes) ja millised on sellega seotud vastuolud (näiteks Anthony Giddensi ja Laschi
    • arvates)?
    • Milline oli peamine tarbimisega seotud teema Margit Kelleri arvates post-sotsialistlikus Eestis
    • ning kuidas see muutus?
    • Millised on Margit Kelleri uuringute põhjal peamised erinevused Eesti vanade ja noorte
    • nägemustes tarbimiskultuurist?
    • Millised on neli peamist tarbimiskriitilist suunda tänapäeva praktikates?

    Kommentaarid (2)

    raits7666 profiilipilt
    raits7666: norm materjal
    11:23 13-11-2011
    vikerkaareke profiilipilt
    vikerkaareke: abiks ikka
    19:12 16-02-2011


    Sarnased materjalid

    96
    pdf
    Tarbimissotsioloogia
    12
    doc
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused
    18
    docx
    Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused
    48
    docx
    Sotsioloogia eksami küsimuste vastused 2017
    42
    docx
    Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused
    15
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse-Eksami kordamisküsimused ja mõisted-2014
    16
    doc
    Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused
    20
    doc
    Sotsioloogia II kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !