Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tarbimine - sarnased materjalid

dala, reintam, bralik, e621, e481, psised, ostude, sokolaad, puuviljad, koogid, paksendaja, e250, limus, alkohol, juurviljad, ilitusaine, laadid, e200, lisaained, hilised, dalal, e450, e202, maitselt, hmas, puuvilju, kogunes, seminaris, askorbiinhape, sveits, milka, tallegg, toorsuitsu, kohuke, panama, rkused, limonaad, piparm, cola, makaronid, sink
thumbnail
6
docx

Tarbimine

meie laual veel Itaalia, Läti, Poola, Bulgaaria, Tsehhi, Saksamaa ja Jamaika päritolu toitu. Toode Päritolumaa Hind E-ained Suitsuvorst Eesti 18,90 E450,E451,E300,E621, E575,E120,E250 Õnne sepik Eesti 6,50 E471,E322,E330, E480 Juust Eesti 22,90 Kaaliumnitraat, kaaliumkloriid Kalapulgad Eesti 13,90 E621 Makaronid Tsehhi 10,50 Majonees Eesti 15,60 Naatriumbensonaat, kaaliumsorbaat, beetakaroteen Peenleib Eesti 12,50 Farmi piim Eesti 9,60 Pelmeenid Eesti 24,90 E621 Jäätis Eesti 14,20 Emulgaatorid E322, E476 Pestud porgand Eesti 14,20 Pizza Saksamaa 13,50 E451 Jogurt Eesti 14,50 E163, naatriumtsitraat

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
113 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Tarbimine

57% Poest Erinevate toodete tasakaal Teraviljatooted 14% Šokolaad 21% Küpsis 9% Lihatooted 5% Alkohol 5% Piimatooted Kala 14% Karastusjoogid 19% 2% Puuviljad 9% 2% Juurviljad Lisaained  Toiduga sõime peamiselt järgmisi lisaaineid  Säilitusained – E211, E252  Värvained – E150d  Lõhnained  Maitseained – E621 E-ained  E330 - sidrunhape  E211 – naatriumbensoaat (säiltusaine)  E322 – letsitiin (antioksüdant/emulgaator)  E621 – naatriumglutamaad (maitsetugevdaja)  E500 – naatriumvesinikkarbonaat (kergitusaine)  E150d – ammooniumsulfiitkaramell

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
8 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Tarbimine1

Toode Päritolumaa E-ained Kohvikoor Eesti Puuduvad Leiburi Saib Eesti E471,E472,E415,E260,E20 0 Sulatatud juust Eesti E452, E339 maitserohelisega Mentos närimiskumm Venemaa E451,E414,E415,E171;E100,E 133,E322 Piim Eesti Puuduvad Vaarikajogurt Eesti Puuduvad Kit Kat sokolaad Bulgaaria Puuduvad Kurk Hispaania Puuduvad Apelsinid Hispaania Puuduvad Tomat Poola Puuduvad Põltsama jõhvikajook Eesti Puuduvad Makaronid Soome Puuduvad Valla viiner Eesti Stabilisaator E450, lõhna- ja maitsetugevdaja E621, säilitusaine E250

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
38 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Tarbimine

Kategooriad % Piimatooted, 2,5, 20% Puu- ja juurviljad, 4,6, 37% Puu- ja juurviljad Teraviljatooted Sokolaad, maiustused Alkohol, 2,5, 20% Alkohol Piimatooted Teraviljatooted, 0,6, 5% Sokolaad, maiustused, 2,2, 18% E-ained ­ miks? Säilitamiseks (säilitusained) Konsistentsi saavutamne (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
61 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Tarbimine (Ettekane)

TARBIMINE TÖÖ ÜLESANNE: Määrata milliseid toiduaineid meie rühma liikmed ostavad ja koosta nädala sees ostetud toiduainetest tabel Määrata toitudes kasutavaid lisaaineid (E) Kanda kaardile kohad, kust ostetud tooted pärinevad. Märkida miks olin sunnitud just seda kaupa ostma TOP 10 TOOTEID MEIE RÜHMAS 1 Coca Cola 2 Rumm 3 Piim 4 Leib (Paksendaja: guarkumm; emulgaator: E482) / Sai (Emulgaator : E 471,E 481) 5 Makaronid 6 Kartul 7 Munad 8 Õlu 9 Lastevorst (Stabilisaatorid: karrageen, E450; Antioküdant: askorbiinhape, naatriumaskorbaat; Happesuse regulaator: E451; Lõhnaja maitsetugevdaja: E621; Säilitusaine: E250) 10 Kala MIKS JUST COCA COLA? Kes ei tea, siis seda kasutatakse alkohoolsete kokteilide valmistamiseks. Selles lauses on ka vastus sellele miks populaarsuse järgi teisel kohal on rumm! :) KUI AGA TÕSISELT RÄÄKIDA... CocaCola on

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
55 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Toitumine

Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen.

Tööõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Säästlik tarbimine

Mis on säästlik tarbimine? Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarvitamine ja tootmine, mida saame muuta me kõik nii tarbijatena kui ka ettevõtjatena. Inimesed elavad üle oma võimete ja selline eluviis on meie planeedile koormav. Meie tegevus avaldab üha suuremat survet loodusressurssidele ja keskkonnale, sealhulgas veele, maapinnale ja õhule. Kui me enda tegevust ei muuda, seisame peagi silmitsi ebastabiilse tulevikuga, kus inimesed peavad võitlema pidevalt vähenevate ressursside eest. Lahenduseks tulevikus on teadlik ja säästev tarbimine. Kui palju ja milliseid asju meil tegelikult vaja läheb? Meil on ainult 1 planeet! Kui kogu maailm elaks ja tarbiks nii nagu eurooplased, läheks vaja kolme maakera ressursse. Mida saaksid teha sina? · Eelista kohalikke, hooajalisi ja mahekasvandusest pärit puu- ja köögivilju. · Ära unusta, et enamus ostetud asjadest muutuvad ühel päeval prügiks. · Hoia toitu õigesti, et säiliks selle

Majandus
53 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Tarbimine ja toitumisharjumused

TARBIMINE JA TOITUMISHARJUMUSED EMÜ 2014 Meid ei üllatanud…  lihatoodete suur E-ainete sisaldus.  see, et valdavalt osteti odavamaid tooteid.  see, et iga grupi liige tarbis nädala jooksul vähemalt 1 alkohoolse joogi.  see, et tarbiti koduaiast pärit aedvilju. Suurimad üllatused  Vaid 1 grupi liige sõi nädala jooksul kiirnuudleid  Kõik grupi liikmed sõid vähemalt 1 korra nädala jooksul kiirtoitu  Toiduainete ostmisel ei mõelnud mitte keegi grupi liikmetest tekkivatele jäätmetele Tooted, mida ostsid vähemalt 3 grupi liiget:  Makaronid  Leib  Sai  Võileivavorst  Juust  Õlu  Pelmeenid  Hapukoor  Riis  Jogurt  Piim  Banaanid Ostueelistusi mõjutanud tegurid tähtsuse järjekorras 1. Hind – mida odavam, seda tõenäolisemalt osteti see toode 2. Toote välimus – arvestati puuviljade ostmisel 3. Toote kvali

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
15 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Maal 12­15 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks ­ New York, kuid juba Endla Reintam, 2008/2009 1 1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
34
doc

E ained - Toiduainete koostise analüüs

9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja lõhnaainest. · E221 - Naatriumsulfit Kasutusala: Karastusjoogid, kuivatatud puuviljad, krõpskartulid, joogid viljalihaga, veinid, ja siidrid. USA-s salatilaudades, et näeks värskem välja. Omadused: Säilitusaine / antioksüdant. Valmistatakse sünteetiliselt, anorgaaniline aine. Kõrvalmõjud: Tekitab hingamisraskusi, bronhide kokkutõmbeid, limaskesta probleeme, maoärritust. Sulfiiditundlikkus astmahaigetel on tavaline. · E150b - Sulfitkaramell, karamell II Kasutusala: Tumedad õlled, karastusjoogid, koolajoogid, maiustused, jäätis ja kastmed. Omadused:

11.klassi bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

Kreeka pähkel väärib samuti oma kohta meie toidulaual sisaldades C vitamiini, rikkalikult mineraalaineid rauda, koobaltit ja joodi ning vitamiine C, A, B1, E ja pantoteenhapet (väsimusevastane, juuste hallinemisevastane stressivastane). Kreeka pähklil on väga hea rasvhappeline ja aminohappeline koostis. Teda kasutatakse üldtugevdava vahendina. Kes pelgab pähklite suurt energiasisaldust, sellel ei tasuks pähklitest päris loobuda, vaid süüa kuivatatud puuvilja- pähklisegusid. Puuviljad pähklisegus on oma väikese rasva- ja valgusisaldusega ning mineraalelementide ja vitamiinide rohkusega suurepäraseks täienduseks. 1.4 Sibulad Sibulate säilitamine Kui sibul on hästi kuivatatud, on säilitamine lihtne ja suurt vaeva ei tohiks olla. Sobiv on toatemperatuurist veidi madalam temperatuur, koht peaks olema piisavalt ruumikas, sest iga sibula vahele peaks jääma piisav ruum. Üsna tavapärane on see, et sibulaid hoitakse võrkkottides. Samas ei

Toiduaineõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

Erinevate teraviljasegudega leib. Kuju järgi jagatakse: · Vormileib; · Põrandalei; · Koorikleib; · Näkileib. Sai - Saia põhikoostisosaks on nisujahu, joogivesi, presspärm, keedusool, toiduõli, suhkur ja jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega. Saiatoodeteks on: · Magedad saiad; · Röstsaiad; · Täisterasaiad; · Krõbeda koorikuga saiad; · Kuklid ja pirukad. Kondiitritoodeteks on küpsised, präänikud, vahvlid, koogid ja tordid, keeksid ning rullbiskviidid. 3. PIIM, PIIMATOOTED JA JUUST. 3.1 Piim. Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev.

TOIDUAINETE SENSOORSE...
74 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Õpimapp - eritoit

ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad

Toidukaubandus
96 allalaadimist
thumbnail
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

Kindlasti ei tohiks päevast söömatust kompenseerida õhtuse liigsöömisega, kuna see on päeval näljast kokkutõmmanud maole liigne sokk. Kestev reeglipäratu söömine põhjustab inimesele tervisehädasid, seega oleks oma tervise huvides mõistlik lähtuda normaalse söömise põhimõtetest. Õhtusöögi põhireegel: õhtusöögis olgu vähem toidusüsivesikute poolest väga rikkaid toiduaineid. Ülimalt hästi sobivad aga siia puuviljad ja juurviljad, mis sisaldavad loomulikult ka mõningase tagasihoidliku koguse süsivesikuid, kuid totaalne osa midagi muud kasulikku ja vett. Kuigi puuviljad ja juurviljad (ka salatitena) on sobilikud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidukraami (kala, linnuliha, kohupiim, juust jne) sobib õhtusöögiks väga hästi. Head valguallikad on ka keefirid ja jogurtid

Toitumine
51 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
105 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad  Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm  Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.  Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev

Keskkonnakaitse
72 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

3. Toiduained 41  Toiduainete kvaliteet 42  Toiduainete pakendid ja märgistus 43  Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44  Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48  Teravili ja teraviljatooted 48  Köögi- ja puuviljad 50  Piim ja piimatooted 53  Liha ja lihatooted 55  Kala ja kalatooted 57  Rasvad 58  Magusained 61 4. Joogid 63

Analüüsimeetodid...
50 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
110
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8

Toidukaubaõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%; · jahu, tangained, kuivatatud puuvili 50.........75%; · leiva- ja saiatooted 40....50%; · toored marjad ja puuviljad 10....15%; · piim, piimatooted 4,0.....5,7%; · juust <1%; · liha ja kala - praktiliselt ei sisalda. 7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20....25%. Rasva osakaal naise organismis kõrgem, kui mehe organismis. Normaalse kehaehituse korral on täiskasvanud organismis 9....11 kg rasva. Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on: · neutraalrasvad e. triglütseriidid (90....96%); · fosfo- ja glükolipiidid;

Kokandus
151 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid ­ suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus ­ nüüd! Ressursse ei j�

Keskkond
27 allalaadimist
thumbnail
32
docx

hiuhiuhiuhhiu

Organismi energiavajaduse rahuldab mitmekesine toitumine ning värskuse, parema kontsentreerumis- ja õppimisvõime tagab korralik puhkamine ja öine uni. Energiajookides sisaldub palju suhkrut, mille liigne tarvitamine võib kaasa aidata ülekaalu tekkele ning kahjustada hambaid. Kui tarvitada päevas 400 ml energiajooki, ei tohiks sellel päeval süüa enam mitte midagi muud maiustuste grupist (st suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, koogid, jäätis, karastus- ja mahlajoogid jne). Energiajookides sisaldub palju kofeiini, mille liigne tarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja halba enesetunnet (südame rütmihäired, hüpertensioon, ärevus, unetus jne). Kui tarvitada päevas 500 ml energiajooki, mis sisaldab keskmiselt 160 mg kofeiini, siis tuleb teadlikult piirata teiste kofeiini sisaldavate jookide või toiduainete tarvitamist, et mitte ületada eakohaseid soovituslikke päevaseid kofeiinikoguseid.

Toit ja toitumine
38 allalaadimist
thumbnail
128
pdf

Soojuspumbad Konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10

Energia ja keskkond
41 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tööseadusandluse praktiline rakendamine

väsimust ja energiat ei jagu terveks päevaks. PH toitumine räägibki sellest , mida inimene saaks enda jaoks teha, et tal jätkuks piisavalt energiat ja õpetab kuidas oma organismist jääkaineid väljutada. Aitab inimesel mõista, kui tähtis on toitumine ja kuidas see on seotud meie tervisega ja sellega kuidas võidelda haiguste vastu , kui nad on meil juba ilmnenud. Tänapäeva toit on nii toitainete vaene, kuna paljud tooted tuuakse meile välismaalt, seal korjatakse puuviljad toorelt ja pritsitakse ainetega üle, mis meie organismis tekitavad mürke ja kogunevad meie kehasse. Selleks, et me saaksime oma kehale vajalikud ained kätte, tuleks meil siiski tarvitada toidulisandeid. Õige toitumine ja toiduainete kombineerimine tagab meile terve keha ja vaimu. Kuna meil ei ole aega jälgida, mida me sööme ja kui palju, teeme me oma kehadele liiga. Meie organismis kasvab happeline keskkond üle normi ja enam ei suuda organism jääke

Tööõigus
3 allalaadimist
thumbnail
120
docx

TURUNDUSE ALUSED

a) lubadus – kliendile antakse lubadus, et teda veenda; b) vahetus – lubadus viiakse täide vahetusega; c) usaldus – kliendil on tekkinud positiivne uskumus ettevõtte tegevusse. Klientide leidmine ja hoidmine eeldab analüüsitööd. Kvantitatiivne analüüs – kliendid liigitatakse sarnaste omaduste ja käitumise põhjal. Kvalitatiivne analüüs - siin arvutatakse kliendi eluaegne väärtus. Kõikide klientide ostude summa Kliendi eluaegne väärtus = ----------------------------------------- Klientide arv 5.2 KLIENDIANDMEBAAS Kliendiandmebaas on süsteem, infopagas, kus on olemas kliendi põhiandmed (erakliendil vanus, sugu, haridus, amet, sissetulek jm; ärikliendil suurus, kasum, töötajad jm.) ja tema tehingud (sagedus, suurus, eelistused). 25

Turunduse alused
128 allalaadimist
thumbnail
69
doc

TURUNDUS

", st tähtsam on elukvaliteet kui tarbitavate kaupade kvantiteet. Naiste rolli muutus ­ naiste roll on kasvanud poliitikas, majanduses, perekonnas on samuti mehe ja naise roll segunenud. Kodused majaperenaised on asendunud ärinaistega ja sõltuvalt sellest on ka nende tarbimine erinev. Tervislike eluviiside propageerimine ­ viimastel aastatel on oluliselt tõusnud huvi tervislike eluviiside vastu. Ostude impulsiivsuse tõus ­ viimaste aastate jooksul on tarbijate sisseostud muutunud palju impulsiivsemaks, st nad ostavad ilma põhjendatud vajaduseta. Tarbija mugavuse rõhutamine ­ suur valikuvabadus kaupade ostmisel ja oma aja planeerimisel on kaasa toonud mugavuse nõude tarbimisel. Poliitiline keskkond (valitsuse ja omavalitsuse otsustused, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide ­ roheliste liikumine, tarbijakaitse tegevus jne).

Turunduse alused
90 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Toitu peab suus piisavalt peenestama, et muuta see kättesaadavaks seedeensüümidele. Süüa tuleks u 20-30 min. Hommikusöök peaks katma 25% päevasest energiavajaadusest. Lõunasöök peaks katma 30-35% päevasest energiavajadusest. Õhtusöök peaks katma 20-25% päevasest energiavajadusest. Peaks mahult olema väiksem kui lõunasöök; toit, mis on hästiseeduv. Vahepalad annavad 15-20% päevasest energiavajadusest, mis peaksid olema vitamiini ja mineraalaineterikkad. Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad ­ tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%.

Toitumise alused
216 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Toiduhügieen ja ohutus

Kui olestra tuuakse turule Euroopa Liidu riikides, siis kuulub ta oma esmase molekulaarstruktuuri tõttu uuendtoidu alla; mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest. Nende hulka kuuluvad näiteks eksootilised seened, mükoproteiinid või mikroobidest pärinevad valgud, millest varem pole toitu valmistatud, samuti kuuluvad siia alla eksootilised puuviljad, kalad vms; mõnes teises maailmaosas on selliseid toite võib-olla tarbitud aastasadu, kuid et Euroopas on nad siiani olnud tundmatud, siis kuulu- vad need uuendtoidu hulka. Nende ohutuse analüüsil tuleb kindlasti arvestada ka ohutu tarvitamise kogemust väljaspool Euroopat; mille valmistamiseks kasutatakse tavapärasest erinevat tehnoloogiat, mis põhjus- tab toidu struktuuri olulisi, toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või

Toitumisõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas),

Sport
49 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

jumetuks. Haavad ja põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti verevalumid, liigesed muutuvad hellaks. Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata - liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka vitamiin C puudus. Arvatakse, et vitamiin C aitab vähendada ka vähiohtu. Vitamiin C nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed- ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas vitamiin C! Vitamiin C rikkad on: - värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell, - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas, - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas, - aedmaasikad. Päevase vajaliku koguse võib kätte saada: umbes klaasist apelsinimahlast, 60 g

Bioloogia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun