...................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ..............................................................................................................................12 Palmse mõis (palladionism) ..................................................................................................13 Klassitsism ................................................................................................................................16 Kuressaare Laurentiuse kirik ................................................................
sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a
meditsiiniliste kollektsioonidega. 19. novembril 2011 oli viimane päev, mil sai külastada vana anatoomikumi ja sealset ekspositsiooni. Eesti arstiteaduse sünnikodu on hetkel läbimas uuenduskuuri, mille järel saab vanast anatoomikumist Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise keskus. Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna meditsiinikollektsioone saab külastada Teaduskeskuses AHHAA. Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa eestlasest valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku perekonda kasvatada. Õppis 19saj algul Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Ta rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Faehlmann töötas Tartus arstina, ta oli ka ülikoolis eesti keele lector.
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
1600. aastal alanud Poola ja Rootsi vaheline võitlus Venemaa pärast tähendas, et linn käis seitse korda käest kätte ja sõja lõppedes oli kunagisest õitsvast linnast jäänud vaid varemed. 1629. aastal saabunud rahu kehtestas rootslaste ülemvõimu. Õitsva kaubalinna asemel oli aga tegemist käsitööliste külaga (1682. aastal loeti 55 perekonda ja 43 elamut), kes oma sissetuleku said ümberkaudsetest mõisatest. Kogu tegevust kontrollis Jacob de la Gardie´le kuuluv Viljandi mõis, mis arengut linnana pigem pärssis kui soodustas. Järgnenud Põhjasõda tähendas taas mitut rüüstamislainet ja põletamist. 1710. aastal, kui linn lõplikult Vene vägede kätte langes, oli sõja, katku ja nälja tõttu linn elanikest tühi. 10 Kuna jätkus sõltuvus mõisast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate õlgkatusega puitelamute ja kitsaste tänavatega meenutas see pigem küla. Ja kuigi
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Bode Museum- neobarokk, Saksamaa Volkstheater- neobarokk, Austria Historitsistlik arhitektuur Eestis 19. sajandi keskpaik ja teine pool Valdav osa Eesti mõisadest on endale midagi külge saanud hisortismiajastust- Sisustus kaootiliselt paigutatud Hooned: Alatskivi mõis Kagu-Eestis asuv Alatskivi mõis mõjub üllatuslikult. Selliste tornide ja sakiliste frontoonidega ehitisi kohtab Baltimaadel harva. Läbi kahe korruse ulatuv hall on kujundatud sammasrõdu ja kahe hiigelkaminaga Maailine park on suur ja paikneb vahelduvad reljeefiga maastikul, kus on 2 järve Keila-Joa mõis
Kõik kommentaarid