50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katsikenee
Õppematerjali autor
inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid. Kõik maalid olid tehtud akrüülvärvidega. Laura Arpo maalidel on kujutatud tantsijate graatsilist liikumist ning nende õrna figuuri. Mulle meeldis väga üks korralikult maalitud teos nimega ,,Hüpe", kus oli süsimustal taustal kujutatud ühte lumivalges kleidis baleriini hüpet sooritamas. Mulle sümpatiseeris selle maali lihtsus, puhtus ja musta ning valge vastandlikkus. Samas oli sellel teosel kujutatud tantsija veidi utoopiliselt maalitud, kuna tema jalad olid ilmselgelt liiga pikad, et kuuluda normaalsele inimesele. Kuid ma arvan, et see muutis baleriini veelgi graatsilisemaks, mis on ju iseenesest positiivne ja ilus vaadata. Üks lemmikuid oli ka maal ,,Baleriin". Kogu teos oli täis korrapäratuid värvipritsmeid ning sellel kujutatud tantsija oli maalitud üsna lohakalt. Mulle jättis see huvitava mulje nagu oleks kunstnik selle teose valmistamisel eriti emotsionaalne olnud
Karina Lõbus 10c Kunstiajaloo retsensioon Laura Arpo ,,Tantsija" Käisin 21.veebruaril kunstinäitusel Saarema kunstistuudio galeriis. Sinna olid üles riputatud Kuressaares sündinud ja kasvanud noorkunstnik Laura Arpo valmistatud maalid. Tegu oli tema esimese maalinäitusega, mis sisaldas seitset maali. Debüütnäituse pealkirjaks on ,,Tantsija". Joonistamisande avastas Laura Arpo endas juba pisikese tüdrukuna, ehkki toona ilmusid tema väikeste sõrmede alt paberile enamasti küll loomad. Ta lõpetas 2004. aastal Kuressaare ametikooli kunstilise kujundamise eriala ning suundus seejärel elama Tallinna. Nüüdseks on ta end täiendanud Eesti Kunstiakadeemia ettevalmistuskursustel ning õppinud rõivadisaini Mainori kõrgkoolis. Kui varem tegeles Laura maalimisega rohkem
Kadrioru Saksa Gümnaasium Monet2klimt Retsensioon I Karin Brit Liinsoo 10-1 Tallinn 2017 Ma külastasin Monet2klimdi näitust. Ma käisin seal 11.11.2017. Näitusel "Monet2Klimt" näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsat teost. Seal esitati Monet, Van Gogh'i ja Klimti maale. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus: vaadata Monet'i maalide struktuuri; tunnetada Van Gogh'i postimpressionismi värve ja aru saada Klimt'i modernismist ja sümbolismist. Näituse kestis 45 minutit, ning need pildid jooksid ekraanidel vahetpidamata. Gustav Klimt (14. juuli 1862 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid. Klimt maalis enamasti naisekeha. Oscar Claude Monet (14. november 1840 5. de
Galeriide külastamine Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aastal. Nüüdseks on k�
punktvalguses. See oli väga reaalselt edasi antud ning kaugelt tundus, nagu vaataksin päriselt läbi akna lavale. Ka tantsijate varjud valguslaigus olid huvitavalt ning maaliliselt lahendatud. Minu teisteks lemmikuteks olid "Giselle'i proov" ja näituse nimitöö "Arabesk". Mülemad tööd olid heledates soojades toonides ning detailsed. Ainuke negatiivne asi, mis mulle silma hakkas, oli "Arabesk'i" kompositsioon. Pildil olev tantsija mahtus vaevu tööle ära nin tema sõrmeotsad ning varbaots olid pildilt väljas. Laila Taluniku tööd olid tumedates toonides ning agressiivsemate pintslilöökidega. Igal pildil oli mingi osa tantsijast. Ühelgi tööl polnud kujutatud tervet inimest. Ka piltide formaadid olid väga erinevad. Ruudukujulised kanvased olid tavaline nähtus. Kõige rohkem meeldis mulle maal "Juerga", mis kujutas kaabuga vana mehe nägu. Mehe vanus oli hästi välja maalitud. Näituse olustik polnud kiita
populaarsust fotograafia. Kui tulid kasutusele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielus. Fotograafia ja populaarne jaapani graafika inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi vaateid objektides ja ebaharilikku kompositsiooni. Sellel maalil võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija on tabatud oma kostüümi kohendamas ja pildi alumisel parempoolsel veerandil on tühi põrand. Sellel maalil on kõige ambitsioonikamad kehalised kompositsioonid. Pildil on näha, kuidas baleriinid ja emad vaatavad kuidas sooritab baleriin eksamit ning ootavad oma järjekorda. Jules Perrot, tuntuim tantsija ja balletiõpetaja Euroopas juhendab klassi. Stseen on Pariisi vanas treeningsaalis. Maali tegemise aastaks oli maja maha põlenud, maal on tellimustöö
ilusasti. Mulle meeldib, et Tšaikovski ballett hakkas kohe rõõmsal toonil ja tegi tuju heaks. Mulle meeldis pillimängijate esitlus, kuna nad kõik tundusid väga kirglikud selle suhtes. Ma kujutan ette, et see võib olla juba väga mitmes kord, kui nad seda esitavad, kuid siiski tundusid kirglikud. Lisaks mulle meeldis vaadata dirigenti ja kui ta oma keppi liigutas, kuidas kõik hakkasid ühel ajal pilli mängima. Mulle jäi eriliseliselt meelde peategelase Klara tantsija, kuna tema roosa kleit oli eriline ja tema tantsuliigutused vapustavad. Kostüümid olid vägagi kenad. Hõljuvad kangad iga haldja seljas, kroonlehed lilleprintsessidel, säravad kuldnööbid tinasõduritel ning ajastuhõngulised kostüümid perekonnal. Laval olid ka hiired, kes olid nii õudsed, et ajasid isegi täiskasvanutel kananaha ihule. Sellepärast, et neil oli elusuuruse hiire karvkate, nende jubedad hambad või tõeline rotisaba. Igal juhul olid need hiired kõige huvitavamad
Retsensioon Käisin 22.veebruaril Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas kunstinäitust ,,Vorm ja Värv". Esindatud oli 2 autorit, kunstnikepaar Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt. Näitusel on eksponeeritud Ruti Jõgi joonistused ja Aivar Rumvolti õlimaalid. Ruti Jõgi on pärit Kuressaarest. Praegu tegutseb Võrumaal kunstnik-galeristina ja juhendab teisi kunstigaleriis Avatud Ateljee. Tema joonistused on erksavärvilised ja dekoratiivsed. Aivar Rumvolt on erialalt keraamik. Viimastel aastatel on ta näitusel osalenud oma õlimaalidega. Maalimisel huvitab Rumvolti eelkõige värvide koosmõjud, vastandused ja üleminekud. Vaadates Ruti Jõgi joonistusi, ei tundugi need esmapilgul kaugelt vaadates joonistused vaid rohkem nagu maalid. Need joonistused olid kõik naise kehafiguurist. Jõgi on keskendunud vormile, seda ütleb ka näituse pealkiri. Ühe pildi peal oli väga andekalt välja toodud puusade ja rindade kumerused. Minu arvates ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid