Tants ja kõik mis seda puudutab (2)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

odt

Standardtantsud

Väidetakse, et seltskonnatantsude standardiseerimine pidurdavat nende arengut ja sundivat oma kaanonitega peale taseme ja normid, mis ei ühti alati kohalike arusaamadega. Siinkohal tasuks meenutada, et kogu käitumisõpetus ja niisugused võistlustantsuga otseses suguluses olevad spordialad nagu iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult registreerib olemasolevat taset, kuidagimoodi välistamata arengut ja loominguvõimalusi. Kõige paremini tõestab seda standardtantsude endi areng: aastakümnete vältel on paljude rahvaste tantsijad ja tantsuõpetajad lisanud mõneteistkümnele esialgu standardiseeritud põhisammule arvukalt uusi figuure ning arendanud praktiliselt loendamatu hulga variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused.

Tantsimine

10

doc

Ladinaameerika tantsud

Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud  Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena.

Sport/kehaline kasvatus

3

odt

Tantsude kirjeldused

aeglane jne. Rumba põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Vasak jalg libistades otse taha (aeglane) 2. Parem jalg libistada mööda vasakust jalast tema kõrvale (jalgadel on paarikümnesentimeetrine vahe) (kiire) 3. Parem jalg ette (aeglane) 4. Vasak jalg libistada mööda paremast ning jääb tema kõrvale (kiire) * Edasi täpselt sama moodi, kuigi võib vahele panna käte liigutusi jne ... Seda ruutu tehakse koha peal kui ka ringi liikudes/tahtsides. Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 28­30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Tsatsa põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1

Väljendusoskus

5

docx

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast

- 15) Noored (16-18) Tänapäeval on mõnedel võistlustel lisandunud ka Noored2 klass, ehk 18-21 aastased tantsijad Täiskasvanud(18-35) Seeniorid (35-...) Taseme klassid:(ei ole otseses seoses vanustega) Algajad (2-4 tantsu) E-klass (6 tantsu) D-klass (8 tantsu) C-klass (10 tantsu) Vabaklass(B-S) (10 tantsu) LADINAAMEERIKA TANTSUD: SAMBA: Samba on Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel. Lugedes rütmi "üks- ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise. Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba pärineb maxixest (nn Brasiilia tango), sammud pärinevad ka afro-brasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast

Ajalugu

3

doc

Tantsimine ( Ladina-ameerika )

on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. LADINA-AMEERIKA TANTS Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad neist on:

Tantsuõpetus

10

doc

Standard tantsud

STANDARDTANTSUD Referaat 2009  Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2  Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18

Tantsuõpetus

8

doc

Mehe roll tantsus

Mehe roll tantsus Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika

Kehaline kasvatus

15

odt

Erinevad tantsustiilid

...................................................6 1.2.3.Foxtrott........................................................7 1.2.4.Quickstep.....................................................7 1.3.Võistlustants Eestis.................................................................7 1.3.1.Eesti Tantsuspordiliit....................................7 1.3.2.Võistlustantsu klubid Eestis.........................7 2.Hip-hop tants..............................................................................8 2.1.Hiphoptantsuga tegelevad tantsustuudiod.......8 3.Break dance................................................................................9 3.1.Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod........9 4.Ballett........................................................................................10 4.1.Eesti balletti ajalugu......................................

Uurimistöö alused

Kommentaarid (2)