Tants ja kõik mis seda puudutab (2)

2 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris










Võistlustants
Referaat





Koostas: Taago Köster
12. A klass



SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
Tantsude ajalugu 3
TANTSULINE KÕND 3
Kõnd ettepoole 4
Kõnd tagurpidi 5
TÕUS JA LASKUMINE 5
KEHAKALLUTUSED 6
SAMMU SUUND JA TANTSIJA ASEND RUUMI SUHTES 6
STANDARDTANTSUD 7
Seltskonnatantsud Eestis 7
Seltskonnatantsud tänapäeval 8
Aeglane valss 8
Fokstrott 9
Valss 11
Tango 11
Aeglane fokstrott 13
LADINA-AMEERIKA TANTSUD 15
Tša-tša 15
Samba 15
Salsa 17
Tango 17
Rumba 19
VÕISTLUSTANTS 19
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 21

SISSEJUHATUS


Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on  tantsumuusika .

Tantsude ajalugu


Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin – sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine.
1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd viiest tolle aja juhtivamast tantsuõpetajast koosnev grupp, kelle ees seisis ülesanne töötada välja sobiv seltskonnatantsude õpetamise programm. Nende tegevus pani aluse hiljem laia rahvusvahelise tunnustuse leidnud inglise tantsustiilile, mis oli neli aastakümmet ainuvalitsejaks nii seltskonna- kui ka võistlustantsus. Vana jalgade positsiooni asemel, mille juures pöiad olid tugevasti pööratud väljapoole, võeti kasutusele paralleelpositsioon. Kehakallutused, vastandliikumine, tõusud, laskumised ja muud tehnilised võtted, mida vilunud tantsijad juba varem tunde järgi olid kasutanud, defineeriti ja neid hakati teadlikult õpetama. Selle kõige juures lähtuti põhimõttest: seltskonnatants olgu lihtne ja rajanegu loomulikul liikumisel. Küllap selles peitubki standardtantsude – aeglase valsi , tango, aeglase fokstroti ja fokstroti igihaljuse põhjus.

TANTSULINE KÕND


Kaasaegsete standardtantsude aluseks on kõnd. Tantsuline kõnd erineb tavalisest kõigepealt selle poolest, et jalalihased on energilisemalt tööle rakendatud. Keha raskus ei tohi ühelegi kõndimise momendil ainult jalaluudele toetuda, suur osa koormusest peab lihaste kanda jääma, seda tuleb otsekui rullida edasi üle tugijala kanna, talla, päka ja varvaste ( tagurpidi kõndimisel vastupidises järjekorras ). Nii saavutatakse keha raskuse katkematu liikumine ühelt jalalt teisele. Hoogsama sammu saamiseks tuleb tugijala päkalt edasi vedrutada, millele järgneb sammu pehmendamisems väike laskumine sammu sooritanud jala põlvest raskuse ülekandmisel sellele jalale .

Kõnd ettepoole


Seista nii, nagu on öeldud tantsuvõtte kirjelduses . Parema tasakaalu saavutamiseks võib käed tantsuvõtet matkides üles tõsta. Seejärel kanda keha raskus vasakule jalale ja vibutada parem jalg sujuvalt ette nii, et kõigepealt riivab põrandat päkk, siis kand . Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab vasaku jala kand tõusma põrandalt. Momendil, mil saavutatakse sammu maksimaalne pikkus, on põrandaga kokkupuutes parema jala kand ja vasaku jala päkk. Seejärel vajuda võrdlemisi ruttu parema jala tallale. Koos keha liikumisega ette libistada vasak jalg päkal parema jala juurest läbi ja seejärel vibutada vaska jalg ette nii, nagu on kirjeldatud parema jala liikumist. Kõndi võib muidugi alustada ka vasaku jalaga.
Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eesmise jala kanna ja tagumise jala päka vahel. Eesmise jala tallale laskumisega kantakse ka keha raskus kiiresti ette. Tuleb meeles pidada, et kõndimiselliigub jalg alati kehast kiiremini.
Kogu kõnni vältel peavad põlved olema kergelt lõdvestatud. Ainult sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil on jalad korraks põlvest sirutatud, kuid mitte jäigalt.
Sammu astumist vibutuseks nimetamisega on tahetud öelda, et jalg peab nagu iseenesest liikumishoo toimel pendeldama põlvest ettepoole – jala asetamine kohale muudaks liikumise katkendlikuks -, seejuures ei tohi aga jalgu pilduda, lõpptulemuseks olgu pidev hoogne ja elastne liikumine.

Kõnd tagurpidi


Kõnd tagurpidi on mõnevõrra ebamugavam kui kõnd ettepoole, kuigi üldpõhimõtted on mõlemal juhul enam-vähem samad.
Seista jälle nii, nagu nõuab tantsuvõte. Kanda keha raskus paremale jalale ja sirutada vasak jalg sujuvalt tagasi nii, et sammu alguses riivab põrandat päkk, seejärel varbad . Kui vasak jalg möödub paremast jalast, peab parema jala päkk tõusma põrandalt. Keha raskus hoida seejuures kindlalt paremal jala. Momendil, mil saavutatakse sammu maksimaalne pikkus, on põrandaga kontaktis vasaku jala varbad ja parema jala kand. Jätkates liikumist tagasi, tõmmata paremat jalga kannal vasaku jala suunas ja laskuda aeglaselt vasaku jala tallale. Kui parem jalg jõuab vasaku jala juurde, jätkata jala libistamist päkal. Seejärel astuda parema jalaga samm tagasi. Kõndi võib muidugi alustada ka parema jalaga.
Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eespoolse jala kanna ja tagapoolse jala päka vahel. Kogu kõnni vältel olgu põlved kergelt lõdvestatud. Ainult maksimaalse sammupikkuse saavutamise hetkel on jalad põlvest hetkeks sirutatud, kuid mitte jäigalt sirged.
Tagurpidi kõndimisel tuleb tähele panna järgmisi momente. Keha raskuse ülekandmine peab toimuma üle eespoolse jala kanna. Sammu sooritanud jala kannale vajutagu sujuvalt, koos liikuva jala libistamisega tugijala suunas. Mitte laskuda eesmise jala põlvest sammu alguses ja tagapoolse jala põlvest keha raskuse ülekandmisel. Jalga lõdvestatagu veidi põlvest alles siis, kui liikuv jalg kohtub tugijalaga. Liialt varajane laskumine sammu astunud jala põlvest juhtub tavaliselt sellest, et tantsija liigub liiga ruttu tugijalalt ära, n.ö. kukub kukub õlgadele tagasi. Tagurpidikõnni õppimisel on kasulik hoida esialgu keha raskust eespool .
Kontroll liikumise üle jääb alati mehe hooleks.

TÕUS JA LASKUMINE


Stiilne aeglane valss, fokstrott, aeglane fokstrott ja valss eii ole mõeldavad ilma tõusude ja laskumisteta. Tõusu algus ja laskumine on peaaegu alati seotud sammu lõpuga, seepärast on vaja kõigepealt teada, et ettepoole-, tahapoole- ja külgsammu lõpuks loetakse momenti , mil liikuv jalg kohtub tugijalaga. Jalgade sulgemisel on sammu lõpuks hetk, kui liikuv jalg on jõudnud tugijala juurde ja algab keha raskuse ülekandmine.
Laskumine toimub alati ühe sammu vältel vajumisega päkalt tallale ja tugijala kõverdamisega põlvest või ainult tugijala kõverdamisega. Viimast moodust kasutatakse siis, kui eelnenud tõus seisnes ainult keha ja jalgade sirutamises (ilma tõusuta päkkadele). Enne samme, mille lõpul algab või sooritatakse tõus, tulebalati tugijalga põlvest kõverdades laskuda, siis saavutatakse tõusuks vajalik hoog . Vilunud tantsijad ei suru end kunagi ainuüksi jalalihaste abil päkkadele, vaid lennutavad end liikumishooga üles, millega saavutatakse tõusu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tants ja kõik mis seda puudutab #1 Tants ja kõik mis seda puudutab #2 Tants ja kõik mis seda puudutab #3 Tants ja kõik mis seda puudutab #4 Tants ja kõik mis seda puudutab #5 Tants ja kõik mis seda puudutab #6 Tants ja kõik mis seda puudutab #7 Tants ja kõik mis seda puudutab #8 Tants ja kõik mis seda puudutab #9 Tants ja kõik mis seda puudutab #10 Tants ja kõik mis seda puudutab #11 Tants ja kõik mis seda puudutab #12 Tants ja kõik mis seda puudutab #13 Tants ja kõik mis seda puudutab #14 Tants ja kõik mis seda puudutab #15 Tants ja kõik mis seda puudutab #16 Tants ja kõik mis seda puudutab #17 Tants ja kõik mis seda puudutab #18 Tants ja kõik mis seda puudutab #19 Tants ja kõik mis seda puudutab #20 Tants ja kõik mis seda puudutab #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Lisainfo

Tantsimise ajalugu, Standard tants/Ladina-Ameerika tants - nende alla kuuluvad tantsud, tantsimise lahtiseletamine, vanuse grupid, klassid (oskusetasemed) jms. mida võib tantsu kohta küsida.
tants , ajalugu , standard , ladina , ameerika

Mõisted

Sisukord

  • Kehra Gümnaasium
  • Võistlustants
  • SISUKORD
  • SISSEJUHATUS
  • TANTSULINE KÕND
  • TÕUS JA LASKUMINE
  • KEHAKALLUTUSED
  • SAMMU SUUND JA TANTSIJA ASEND RUUMI SUHTES
  • STANDARDTANTSUD
  • LADINA-AMEERIKA TANTSUD
  • VÕISTLUSTANTS
  • KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Teemad

  • Tantsude ajalugu
  • Kõnd ettepoole
  • Kõnd tagurpidi
  • Seltskonnatantsud Eestis
  • Seltskonnatantsud tänapäeval
  • Aeglane valss
  • Fokstrott
  • Valss
  • Tango
  • Aeglane fokstrott
  • Tša-tša
  • Samba
  • pandeiro
  • chocallo
  • livro
  • semba
  • Salsa
  • danson, guajira
  • bomba
  • milonga
  • staccato
  • Rumba

Kommentaarid (2)

ronaldkandla profiilipilt
Ronald Kändla: Tants ja lisaks kõik mis seda ei puuduta.
14:00 18-04-2010
kellyx12 profiilipilt
kellyx12: Väga hea ja põhjalik!
13:18 26-01-2012


Sarnased materjalid

17
odt
Standardtantsud
10
doc
Ladinaameerika tantsud
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
5
docx
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast
15
odt
Erinevad tantsustiilid
14
doc
Jazz muusika
10
doc
Standard tantsud
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !