Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende Tõnis Erilaid ühte lääneriiki edasi uurimise ajaks kinni pidada," nimesid ja varguse üksikasju Ida-Virumaa politsei tabas toimetada," ütles Ida-Viru kinnitas Uibo eile õhtul. Ta avalikustada. "Kätte saime mehed, keda kahtlustatakse politseiprefekt Aleks Uibo, lisas , et jõugus ei olnud nn. ainult mõnesuguse koguse Sillamäel aktsiaselts Silmeti kuid ei tahtnud lähematest "valgekraesid", ainult "tööliste dollareid, aga mitte grammigi laost 787,3 kilo hinnalise asjaoludest rääkida. "Kaks tasemel mehed". tantaalhüdroksiidi
Silmeti metallirööv Politsei tabas nädal pärast Kohtusse pole ta aga nioobiumpentoksiidi polnud lahenduseta röövi ka teised kahtlustatavad, vaatamata kutsetele kordagi muldmetallide tootjast firma ent vabastas nad peagi. Lisaks ilmunud. Tavaliselt on ta suutnud pika aja vältel kuhugi Arvi TAPVER vettpidavale alibile kaitses neid teatanud faksitsi, et jääb oma müüa. Tegemist on peamiselt Süütõendite puudumisel advokaat , kes on varem olnud tunnistuse juurde. kosmose-, militaar- ja mõistis Läti Vidzeme Läti siseminister. Aastavahetusel tuli faks, milles elektroonikatööstuses ringkonnakohus möödunud Kohtualusel mälulüngad Matsel märgib, et ta polegi kasutatava eriterase sulamile nädalal õigeks Silmeti Sedov kinnitas politseile ja enam süüaluse ära tundmises kuumuskindlust andvate metallikoorma relvastatud kohtule, et ei mäleta täpselt, kindel. haruldaste metallidega. Neid grupiviisilises röövis kus ta röövi toimumise ajal Toimikust selgub , et koerad , kasutavad maailmas vaid viis süüdistatud retsidivisti. Enne viibis . Enda sõnul on ta läbi kellele politseiekspertiis tehast. seda oli röövi ohvriks teinud tugeva peatrauma. Sedovi lõhnu nuusutada andis, Aasta eest, möödunud kevadel langenud autojuht oma Sedov väidab, et röövel ta igal ei leidnud seda metallikoormat kindlustas Silmet varasemast tunnistusest juhul pole. Ta lisas uurijale, et vedanud autos. Samas autos metallikoorma Eesti loobunud . kuna tema arvates oli tööpäev, leidis ekspertiis ka võõraid Varakindlustuses 5,7 miljoni Auto rööviti möödunud aasta siis ilmselt sõitis ta Riiga , kus juuksekarvu, mis ei vastanud krooni eest ja saatis selle juulis, kui poolsada kilomeetrit kohtus inimestega, keda ta Sedovi omadele. turvameeskonnata Hollandi pärast Eesti-Läti piiri nimetada ei soovi. Tegemist on Kindlustuspettuse vari poole teele. ületamist, peatas Silmeti tema sõnul ärimeestega. Neil Algul kahtlustati röövi seotust Pakkumine, mida pole olnud metallikoorma Läti polevat mingit seost Silmeti kindlustuspettusega. Seda "Õhtulehe" andmeil pakkusid politseivormis inimene, kes auto röövi kohtuprotsessiga. kinnitas Läti politsei ka röövlid koormat Silmetile autojuhti relvaga ähvardades ja Sedov märkis, et keegi viis ta järgmine päev pärast Silmeti miljoni krooni eest tagasi. kolme näomaskides kaaslase autoga Riiga. Kes ja millise metallikoorma kadumist. Peagi Silmet kinnistas möödunud abi kasutades röövis koorma. autoga, seda ta ei mäleta. avastasid Eesti sügisel "Õhtulehele", et sellist Autojuht, keda röövlid seitse Sedovi juuksurist elukaaslane Varakindlustuse pakkumist pole keegi teinud. tundi kinni hoidsid, tundis teda ja tolle töökaaslane kinnitasid kahjukäsitlejad, et arvestades Koorma, mille hind on 5 peatanud isikus eeluurimise kohtus, et Sedov oli röövi ajal autojuhi kohustusliku miljonit krooni, oleks Silmet ajal ära Läti elaniku Sergei 1998. aasta 2. juulil Riias koos uneajaga, poleks koorem ostnud miljoni krooni eest Sedovi, keda kohus on varem nendega juuksurisalongis ja jõi mingil juhul õigeks ajaks kinnisilmi, ütles tookord neljal korral erinevates veini. vastse omaniku, kolme Silmet Grupi juhatuse esimees kuritegudes süüdi mõistnud. Koerad ei haistnud süüaluse Hollandi maksuvaba firma, Neeme Jõgi. Kohtutoimikust lähtuvalt on lõhnu kätte jõudnud. Peagi tunnistas Hansapangale kuuluv Eesti Sedov sooritanud Lätis muu Metallikoormat vedanud firma endine Silmeti töötaja, et Varakindlustus maksis panga hulgas relvis grupiviisilise Narva Auto autojuht Jaan koormaks olnud haruldasi nõudel kogu kahjuhüvitise Top 10 röövi, nagu seda oli ka Silmeti metallikoorma omandamine. Matsel tundis eeluurimisel metalle tantaal hüdroksiidi, Silmetile välja. Tantaali edasi müüjad Sedovi kahtlusaluste rivist ära. nioobiumit ja TIIT KUNINGAS COMETEC GMBH Raskemad keemilised elemendid Lagerhausstrasse 7-9, 63589 Linsengericht - SAKSAMAA Tel: +49 (6051) 710 37 - Fax: +49 (6051) 720 30 web site 1 - map - email Element Avastamise aasta Tihedus (Mg/m³) CONDESMO, SA 1. Osmium 1804 22,59 Lugar Bascuas, 0 27146 Lugo - HISPAANIA Tel: +34 982 15 02 86 - Fax: +34 982 28 42 98 2. Iriidium 1804 22,56 map Tegevusala : Tootja Töötajad: 11-50 3. Plaatina 1748 21,45 MITALCO - MINAS DE TALCOS DE PORTUGAL , LDA Cruzamento De Santo Ambrosio 5340-201 Macedo De Cavaleiros - PORTUGAL 4. Reenium 1925 21,05 Tel: +351 278 42 12 42 - Fax: +351 278 42 60 42 map Tegevusala: Tootja Töötajad: 1-10 5. Neptuunium 1940 20,47 SCHMITT GMBH & CO. KG NE-METALLHANDEL 6. Plutoonium 1940 20,26 Zeissstr. 1 50859 Köln - SAKSAMAA Tel: +49 (2234) 400 20 - Fax: +49 (2234) 491 30 7. Kuld eKr. 19,29 map - email Tegevusala: Edasimüüja Töötajad: 11-50 8. Volfram 1783 19,26 Tulekul 9. Uraan 1789 19,05 · Tantaal kondensaatorid 10. Tantaal 1802 16,67 · Uudised · Nupuleht Uudised ja tantaalkondensaatorid
elektronahjus, mis annavad raamatupidamine, kuid
Silmet: endisel samasugust kuuma nagu 1100 Tantaali maailmaturg on olemasolevate andmete põhjal uraanitootjal elektripliidi plaati , on näha, heitlikum, kuid tulevikku võib öelda, et ettevõte on Lk. 2 kuidas imepisikesed peaks olema selgi metallil : pankrotis . nina vee peal sulametalli tilgad vaikselt tantaal on üks väheseidTantaalkondensaatoreid TAIVO PAJU kukuvad . metalle, mis inimorganismis Silmet oli pankrotis olevate ühenditega ei1.reageeri 10MF*16V TANTAAL (TC 10/16)
Täna on Silmetil nina vee peal, Silmetis ei ole näha ahjudest ning seda saab kasutada «Meil oli valida, kas kanda 17-
aga möödunud aastal olime välja voolamas lõõskavat näiteks luude jätkamisel. miljoniline EMBED investeering maha, Word.Picture.8
tõelises uppumissurmas, tõdeb metalli, mida musklilised panna käed tasku ja lahkuda,
Silmet Grupi nõukogu esimees terasmehed taltsutaks. Pisut Muldmetallid 2. 1MF*35V TANTAAL (TC 1/35) või panna raha veel juurde,»
Tiit Vähi. Omanikud ootavad teleskoopi meenutava ahju taga räägib nõukogu esimees Tiit
tänavu 25 miljoni kroonist istub vaid üks operaator , kes Tehase teine tsehh , mis oma Vähi. Bilansi puhastamise järel
kasumit. kogu protsessi juhib. kümmekonna korrusega annab lisasid omanikud firmasse 3. TELG TANTAAL ELEKTROLÜÜT- KONDENSAATOR ise tehase mõõdu välja, aga mullu augustis 40 miljonit,
Pool sajandit tagasi lendasid «Nioobiumi tootmine ongi seisab. Vaevaliselt on see tsehh tänavu märtsis veel kümme
õhku Sillamäe sadama kaid , teadusmahukas, see on Eesti töötanud juba paar viimast miljonit krooni. 17 miljoni
paisates kõikjale laiali jaoks väga sobilik,» räägib aastat. See tsehh toodab asemel läks tehas uutele
hiiglaslikke veesambaid. 4. LOHKUS TANTAAL ELEKTROLÜÜT-KONDENSAATOR Silmeti juhataja Jüri Soone , haruldasi muldmetalle, näiteks omanikele maksma 67 miljonit
Ilmselt julgeolekukaalutlustel, keda varem teati kui tseeriumi, lantaani, neodüüni, krooni. arvavad kohalikud tagantjärele. põlevkivikeemiakombinaadi samaariumi. Lantaani
Vaikne Sillamäe muutus Kiviter direktorit. kasutatakse nafta krakkimisel, 5. LABORATOORIUMI Oma raha panid mängu ka Tiit Y TANTAAL-KONDENSAATORITE KOMPLEKT
kinniseks linnaks, rahumeelse neodüüni püsimagnetite Vähi ja nõukogu liige Mehis
põlevkivitööstuse asemele Ent nioobiumi järele on siiski valmistamisel, tseeriumi optika Pilv, kellest on saamas samuti
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Kõik kommentaarid