Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.............................................................
oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega
. Oli ka vaenulikke hõime. VIII laul A ja tema poolehoidjad vs vaenulikud hõimud. A sai Vulcanuselt relvad (kilbil tulevik kirjas). IX-XII laul võitlused ja õnnetused. Lõpus sai A valitsejaks, Turnus ettepanekuga, et tema ja A võitlema. Turnus saab kahevõitluses surma ning A saab Turnuse pruudi endale. Iuno lepib sel tingimusel, et A ja temaga tulnud segunevad latiinidega ja võtavad omaks keele ning kombed. Kõik on ette määratud. 6. A. H. TAMMSAARE ELU JA LOOMING, ÜHE ARTIKLI ANALÜÜS 30.JAAN 1878-1.MÄRTS 1940 Sündis Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus (naabertalu Tammsaare-Lõuna) 4. Lapsena jaan-s 1878. Vanemad polnud seal paiksed olnud, olid sinna kolinud üsna abielu alguses, sest kuna isal (Peeter Hansen) oli vanemaid vendi, siis ta talu ei pärinud. Õige nimi Anton Hansen, Tammsaare oli kirjanikunimi. Isa ja ema tegelt pärit Viljandimaalt - mulgid. Kolisid sinna, sest maa oli odav (soine, vilets)
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
aastal. 3 "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel 19171920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks.
..................................+19 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid............................................+20 16. Ernst Hemingway elu ja looming + "Kellele lüüakse hingekella".......+21 Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella".................................+22 17. Remarque` i elu ja looming + "Triumfikaar"........................................+23 "Triumfikaar"..........................................................................................24 18. Tammsaare varasem looming + "Kõrboja peremees".............................26 "Kõrboja peremees"................................................................................27 19. Tammsaare "Tõde ja õigus" ja hilisem looming.....................................27 "Tõde ja õigus"........................................................................................28 20. Kirjanduslikud voolud ja suunad.............................................................32 21
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
12009/2010 ELULUGU Eesti prosaist, näitekirjanik ja esseist. Ta sündis Järvamaal Albu vallas Põhja- Tammsaare talus (selle järgi on saanud omale kirjanikunime).10 lapseline pere ta oli 4. Laps peres. 1886. aastal pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli. 1892-1897 õppis ta Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks
Kõik kommentaarid