Talvepalee (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

ppt

Esitlus Peterburi kohta

Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolsoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit). Kõige laiem on üle Moika viiv Sinine sild (ligi 100 meetrit lai).  TALVEPALEE Talvepalee (vene ) on Peterburi kesklinnas asuv Venemaa keisrite endine palee. Palee on osa Paleeväljakut õnritsevst hoonetekopleksist. Hoone on suurepärane näide vene barokkarhitektuurist ja osa Peterburi kesklinnas asuvast Paleeväljaku arhitektuuriansamblist. Talvepalee ehitati aastatel 1754­1762 itaalia arhitekti Bartolomeo Rastrelli projekti järgi. Ajalugu Vene keisrid elasid Talvepalees talvekuudel, suvel aga 20 kilomeetri kaugusel

Ajalugu

12

docx

Rastrelli looming

Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1

Kultuur

5

docx

Baroki skulptuur ja maalikunst

Venemaa. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt arhitekte ja kunstnikke, saatis vene meistreid välismaale õppima. Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk. Neeva jõe aarde uut pealinna Sankt-Peterburgi rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (1700-1771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Peterburi lähedale ehitati mitmeid suveresidentse, millest tuntuim on Peterhof (praegu Petrodvorets) omapärase puskkaevude kaskaadiga. Prantsuse ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud, suursugused. Stiili kujunemises on suur roll 1667

Kunst

11

doc

Kunsti portfoolio

Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid  Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst.

Kunst

12

doc

Vene kultuur

kunstil ­ eelkõige maalil ja skulptuuril. Oma tohutute mõõtmete poolest kuulub Iisaku katedraal Euroopa suurimate kuppelehitiste hulka ­ Rooma San Pietro (püha Peetruse) katedraali ja Londoni Saint Pauli (püha Pauluse) katedraali järel.Iisaku katedraali ja Senati väljaku kaldapealse vahel asub mälestusmärk Peeter I-le. Puskin on seda ülistanud oma poeemis ,,Vaskratsanik". Vene barokkarhitektuuri muljetavaldavamaid mälestisi on Talvepalee. Vene keisrite omaaegne pearesidents on kolmekordse maja kõrgune, sammastega rikkalikult liigendatud hoone. Talvepalees on sisustatud Venemaa suurim muuseum ­ Ermitaaz. Seal asub ülirikkalik maalikunsti-, skulptuuri- ja mööblikollektsioon. Peterburi vahetus läheduses asuvad tuntud kaunid paigad Tsarskoje Selo ja Petrodvorets (endine Peterhof) oma purskkaevudega. Moskva tuntuim paik on aga kahtlemata Kreml oma arvukate katedraalide ja muuseumidega.

Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile

20

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Londoni Püha Pauli katedraal omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus Venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli, luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, Peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku; Carlo Rossi, rajades Aleksandri teatri, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamik klassitsistlikud); linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud on Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning Peterburi tsentrum. Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L

Kunst

50

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla

Ajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

poolkerakujulistest ruumiosadest. Leon Battista Alberti (1404-1472) Uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahel pilastrid. Lõid tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. Pilastrite, akende vaheldumine elustas fassaadi. Ehitis oli harmooniline ja pidulikum, rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Kirikuehitus: hakkas rakendama antiikeeskujusid, Sant’ Andrea kiriku fassaad meenutab triumfikaart. Palazzo – itaalia keeles palee (algne tüüp) Kolmekordsed: I korrusel suured rohmakad kivid rustikas – talupoeglikkus, II korrusel ühtlasemalt laotud kivid, III korrus peen ja puhas ladu; koosnesid neljast tiivast, nelinurkne siseõu; katus madal; raskepärased, kindlusetaolised, laotud tellistest; akna-, ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed; proportsioonireeglid gootikale vastandlikud; rõhutati üksikosade funktsiooni; N: Palazzo Medici-Ricardi Firenzes

Kultuuriajalugu

Kommentaarid (1)