50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisanna
Õppematerjali autor
See meenutab kõigile, et suvi on möödas. Linnud kogunevad parvedesse ja valmistuvad lõunasse lendama. Tihti sajab vihma ja ilmad lähevad järjest külmemaks. TALV on kõige külmem aastaaeg. Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Maapinda katab lumine kasukas ja veekogusid jäine kate. Lapsed saavad hullata lumehangedes, ehitada lumemehi ja lumekindlusi. Saab suusatada ja uisutada, kuid vahetevahel on käre pakane ja esineb tihe lumesadu. Talv on ka aasta kõige pimedam aastaaeg. Talvel on inimesed ka tihti peale haiged, köhast ja nohust rääkimata. . , . , . , . - , . , . , - . . , . , . , , . . . , , . , . . , . , . . . , . . . . , . . , . , . . , .
- Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat. - Lehekuu vihm puistab kulda põllule. - Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi. - Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni. - Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar. - Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus. - Põhjatuuled ja udused ilmad augustis tähendavad sooja ja kuiva septembrit. - Kui august tuuline, siis sügis lühike ja talve esimene pool käre. - Kui augustis palju äikest, siis talve teisel poolel palju tuisku.
kolmest küljest merega. Selle poolest erineb ta teistest Eesti linnusest. Paljude haapsallaste igapäevane marsuut koju, kooli, tööle või poodi läheb läbi linnuse. Kõige tihedamalt kogu aasta on seotud linnusega kirikuskäijad. Toomkirikus toimuvad igal pühapäeval jumalateenistused ja kontserdid sest seal on hea akustika nii kuulajatele ja esinejatele. Kõige rahulikumad ajad linnuses on sügis ja talv. Kui lumi on sulanud ja maa lööb haljendama algab turismihooaeg. Turiste saabub siia igast ilmakaarest ja kõigi suurte ja väikeste veekogude tagant. Kogu suvi on piiskopilinnusele üks pidu ja pillerkaar. Päeval on siin uudistavad turistid, puhkajad ja ajaloohuvilised õhtul tuhanded rocki, popi ja kõikvõimalike festivalide sõbrad ,et linnuse õuel näha ja kuulda oma lemmikstaare, nautida toomkiriku kontserte ja saada osa festivalidemelust.
ja igal ajal. Nähtavaks ja lihtsalt leitavaks tuleb teha ka viimase hetke pakkumised, sest ka see on kasvav trend. Lisaks tuleb mõelda transpordivahenditele. Populaarseks transpordivahendiks on täna lennuk ja kruiisilaevad. Lennukiga saab kiirelt ühest kohast teise, kuid lennureisid on tihti kulukamad. Kruiisilaevadega reisimine on soodsam, näeb rohkem ja on ruumi liikuda. Negatiivseks küljeks võib pidada ajakulukust. Riigid, kus on hea ja ilus talv, peavad mõtlema, kuidas seda ära kasutada. Reisimine talvel on järjest rohkem populaarsust koguv hooaeg. Talvel eelistatakse suusatada, uisutada, kelgutada, sõita lumelauda kui ka käia erinevatel talvefestivalidel. Näiteks Hiinas toimunud talvefestivalil käis kohal üle miljoni külastaja. Kuna 2018 aasta jaanuari populaarseimaks otsingusõna oli seotud üksinda reisimisega, siis saab järeldada, et üksinda reisimine on muutumas väga populaarseks. Üksinda reisimise
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus
Kuressaare Gümnaasium Randvere Uurimistöö Kuressaare 2011/12 Sisukord 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust...................................................................................3 1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse................................................................4 1.2 Mälestused koolimajast.........................................................................................................5 2 Randvere piirkonnad ning Randvere koht Saaremaal.......................................................................6 2.1 Oo kivi ja selle legend...............................................................................................................7 2.2 Mullutu- Suurlaht.......................................................................................................................8 3 Sain teada ................................................................................
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surnuaias.
Eristatakse positiivset ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. 18. Maa loodusgeograafilised vöötmed Polaarne Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev. Lähispolaarne Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused Parasvööde Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv Lähistroopiline Suved on enamasti kuumad ja kuivad, talved pehmed ja vihmased Troopiline Aastaringselt valitseb kõrgrõhuala, päeval võib temperatuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid