Talurahvaseadused Eestis ja Liivimaal (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Eesti 19. sajandil

Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta.

Ajalugu

14

docx

Eesti 19.sajandil

Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik.

Ajalugu

18

docx

Eesti 19. sajandil

käsitöölised  Külarahvas  Taluperemehed (koos peredega) 40%  Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega  Sulasrahvas 30%  Said teenistust taludes;peamiselt tegid teotööd mõisa põldudel  Vabadikud(e popsid või saunikud) 20%  Talude äärealadel elavad maata talupojad, kes vastutasuks pisikese maalapi eest aitasid talu-peremehi hooajatöödel 10%40%30%20% 1802/1804 talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal  Aleksander I surus seadused aadlikele peale (laenu tingimus) Sisu  Keelati talupoegade müümine  Vallasvara´kuulub talupojale. Talusid sai pärandada.  Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga  Teokoormiste fikseerimise nõue (vakuraamatud)  Loodi vallakohtud Mõju  Talupoeg jäi pärisorjaks  Mõisnike ja talupoegade suhteid reguleeriti senisest enam  Talupojal tekkis kindlustunne oma vara suhtes

Ajalugu

8

rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus

Ajalugu

4

doc

Talurahva omavalitsus

Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust ­ mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus ­ talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus

Ajalugu

9

doc

Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust

Peatükk 3 Feliks Virma maakorralduse raamatust 1. Milline oli maakasutus Eestis 18. sajandil? Tooge välja maakasutuse iseloomulikud jooned. · Peale katku (1710- 1711. a) ning näljahädasid (1708- 1709) oli Eesti ala elanike üldarv kohtati kolmeerandi võrra väiksem kui enne. Sööti jäi selle tulemusena palju mõisa- ja talupõlde. Vähenes loomade arv. Maakasutus vähenes märgatavalt. · 1750. aataks taastus inimeste arv. Maakasutus suurenes. Talupoegadele tehti

Maakorralduse ajalugu

7

docx

TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.-19.SAJANDIL - REFERAAT

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.- 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Küllike Kaplinski Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315

Ajalugu

6

docx

KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis

Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus

Ajalugu

Kommentaarid (2)