Talurahva Usuelu 18. sajandil.
Kirik
Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks.
Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord.
Levima hakkasid mitmed usuvoolud.
Pietism
Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus
usuvool pietism (ladina pietas vagadus).
Eitati ilmalikke lõbustusi.
Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu.
Vennastekoguduste Liikumine
1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu
vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine.
Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud.
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid
nõudmisi.
Ratsionalism
18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool -
ratsionalism.
Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ThaHellKiller
Õppematerjali autor
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balti aadli
Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel. Haridus ja lugemisvara 18.sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama
järgsest kiriku madalseisust. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. Elavnes sulise kirjanduse väljaandmine. 1739. aastal ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpule Tallinna lähedalt Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle. · Vennastekoguduse liikumine - 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Hoolimata sellest, et Eestit hakati süstemaatiliselt kristianiseerima alates 13. sajandi algusest, säilisid vanad uskumused ja tavad kuni 18. sajandi esimese pooleni, mil kohaliku maarahva
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Jaana Tael EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL JA TEMA KULTUURIHARIDUSLIKUD MÕJUTUSED Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti kultuuriloos märgib maarahvakultuur olulist osa. Eestlane sündis talus, popsitares või saunas. Külast algas Eesti rahva tee siia, tänasesse Eestisse, arenenud maailma. Käesolevas töös soovib autor anda lühiülevaadet Eesti talurahva elust ja sellele mõju avaldanud peamistest teguritest, mis on aidanud kaasaega tuua meie rahvakultuuri ja pärimuse. 1
............................................................................9 2.3. Talurahvakoolide võrgustiku häving...................................................................10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 Lisad..................................................................................................................................13 Lisa 1. Rahvakoolide võrk 17. sajandil.....................................................................13 Lisa 2. Rahvakoolide võrk 18. sajandil.....................................................................14 2 Sissejuhatus Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde
oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-
sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas. Eestimaal suutis luteri kiriku üles töötada piiskop Joachim Jhering, kes töötas välja kirikukaristuste süsteemi. Samas hakkas Rootsi võim välja juurima eestlaste muinasusku. Algas ka nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 1626. aastal avaldas Hermann Samson, Liivimaa kõrgeim vaimulik, õpetuse nõidadega ümber käimiseks. Vaatamata suurtele pingutustele oli luteri usk eestlaste jaoks siiski 17
· Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas · Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel · Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks · Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule Ratsionalism levis 18. sajandi teisel poolel tänu valgustusideede levikule. Iseloomulik oli .. 1. Ratsionalistid püüdsid talurahvast valgustada, nt. toetati rahvahariduse edendamist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid