Talupojad ja mõisamajandus
Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund
Keskaegne ühiskond oli ag raarühis ko nd: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest.
Enamik inimesi olid talupo jad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest.
Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - fe o daalide s t.
Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid s unnis mais e d ja
kohustatud isanda heaks tööd tegema.
Oma enda maad harivaid ja koormistest vabastatud talupoegi oli rohkem Euroopa hõredamalt
asustatud ääremaadel, näiteks S kandinaavias .
Külad
Enamik Euroopa talupoegi elas külades.
Põldudest ümbritsetud talumajad koos
väheste abihoonetega paiknesid lähestikku.
Küla suurus varieerus mõnest perest
peaaegu väikelinna mõõtmetes asulani ja
osa neist olid ka kindlustatud.
Talumajad olid ehitatud käepärastest
materjalidest.
Küla moodustas sageli omaette kogukonna,
mille liikmed, s.o taluperemehed, otsustasid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ggreteee
Õppematerjali autor
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest.
(bellatores) ja kes töötavad (laboratores). Esmast rolli mängivad vaimulikud, täpsemalt mungad, kelle põhiliseks ülesandeks on palvetamine. Palvetamine kindlustab neile kontakti jumalariigiga ja annab maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed (ratsanikud, rüütlid) kes saavad uusaadliks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass. Sinna kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord on kõikjal enam- vähem sama ja kes toidavad töösaadustega ära teised kaks ühiskonnakihti.(lisa 1) Talupojale tegi pidevalt muret igapäevase toidu hankimine ja enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli ta leivatootja. Teda painas põllumajanduse ebakindlus- võrrelduna looduse stiihiate ja tema enda kasina sissetulekuga. Talupoeg oli inimene, kes armastas elu vabas õhus. Suvel töötas ta väljas, sügisel tappis sea ja selle lihast pidi
sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna- Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed.
teadmata. pärimustest. poeetidest rändlaulikud. Prantslaste "Rolandi Inglastel kuningas Rüütli vankumatu laul". Artur ja tema 12 truudus ja südame- Karl Suure vasalli ümarlauarüütlist. daami ennastohverdav krahv Rolandi teenimine. vaprusest moslemite vastu Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus 1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. a. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: · Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. · Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista.
Lõuna Prants. Nimetati neid nii. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastusele, kirjutati ka rüütliromaane. Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas
Aadli seisus- aadlid olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). 3.Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond-keskaegne ühiskondoli agraarühiskond, e elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nmad tootsid ka valdava osa ühiskonna rikkusest. Talupoegade õiguslik seisund- Lääne-Europa talopojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest- feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus,
Hõim on see ühendus, kus inimesed on omavahel õiguse või rahuga seotud. Kui erinevad hõimud satuvad omavahel vastamisi, siis mingeid kohustusi neil üksteise ees ei ole, võivad üksteist maha lüüa, kui tahavad, midagi sellest ei pruugi muidugi aga juhtuda. Kaks hõimu võivad teineteise jaoks olla lindprii staatuses. Kuigi hõimud olid tihti väga väikesed ja meenutasid perekondi, valitseti neis aristokraatlikult ning seega hierarhiliselt. Hõimu liikmed olid kuningad, ülikud, talupojad ning ka orjad olid ühiskonna osa. Hõimu tipus seisis kuningas, kellel oli u 50 sõjamehest koosnev saatjaskond, kes olid samuti ülikute kihist. Sünnieliit ( kuningad ja ülikud) erines oma eluvormis selgesti rahvahulkadest, kuid kaks teineteisest lahutatud kultuurikihti elasid ühiskonnas rahumeelselt koos. Talupoegkond sõltus ülikutest, kellele toodi reeglipäraseid annetusi ehk tavasid. Isand, kellele annetusi toodi, oli sõjamees ning tal polnud aega tegeleda
kiriklikku ühtsust, nüüd oli Konstantinoopoli patriarh kõrgeima võimuga. Patriarhi valis, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid, viimane sõna keisril. Tekkisid ka erinevused ida- ja läänekiriku vahel, 1054 panid patriarh ja keiser üksteist kirikuvande alla, lõhe, lääne- roomakatoliku ja ida- kreekakatolikuks kirikuks. Bütsantsi õpetlased viisid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Talupojad olid küll kirjaoskamatud aga linnades oli alamkihil see siiski selge. Kirjutati Platonist ja Aristotelesest, paljud antiikkreeka teosed ongi säilinud bütsantsi ümberkirjutatud tesotena. Bütsantsi lihtrahavle pakkus huvi ka hagiograafia pühakute elulood. Frangi riik Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid galliasse. 496 lasi ta ristiusustada oma riigi ja iseenda, ühines katoliku kirikuga. 6. ja 7. sajand langes kuningate võim, tekkisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid