50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bossx
Õppematerjali autor
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul
korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aastal avati seal Tallinna linnamuusem. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Neitsitorn Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese Jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool. Barokset torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni
torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13.00 Kogunemine bussi 13.05 Sõit Tallinna poole 15.30 Saabumine Tallinnasse 15.45 Tutvumine Toompea linnusega Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti
Pühavaimu kirik.................................................................................................................14 Pildid.............................................................................................................................15-22 Kasutatud kirjandus............................................................................................................24 Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin kirikutest Tallinna vanalinnas. Tallinna kirikuhooned koos kirikaedade ja kunstivaraga on unikaalne kultuuripärand. Eesti on ühinenud ,,Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooniga", mis rõhutab ka avaliku võimu rahalise toetuse vajadust kohaliku arhitektuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks. Kirikud visualiseerivad Tallinna siluetis meie ajaloo vaimse osa, mille tähelepanuta jätmine tähendaks lünka meie ajaloos ja tänapäevas.
Vanalinn Kadri Polakes Ltk09 Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid