3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 14. Balti börside arengutee 1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group 4 Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru:
ostjad ootavad madalamaid hindu. Aktsiate müümisele tasub mõtlema hakata kui aktsia hinnad jäävad vahepeal kõikuma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale, aga ei suuda jätkata rekordite löömist. See tähendab et investorid on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele. Kasumivõtmise puhanguid tuleb võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda. 67. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus. Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel
aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st 2. Indeksaktsiad (index-shares) - eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 –st. 14.Balti börside arengutee 1993-1996 Kauplemise algus Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel 2001 Helsingi börs (HEX) omandas strateegilise osaluse Tallinna börsil ning aasta hiljem ka Riia börsil Soome kauplemissüsteemi HETI kasutuselevõtt 2003-2004 HEX ja Stockholmi börs ühinesid, moodustati OMX Group Rootsi kauplemissüsteemi SAXESS kasutuselevõtt, Emaettevõte noteeriti Helsingi ja Stockholmi börsidel 2004 Tallinna ja Riia börsid moodustasid ühtse Balti väärtpaberituru: ühine indeks ja
Aktsiate müümisele tasub mõtlema hakata kui aktsia hinnad jäävad vahepeal kõikuma kõigi aegade kõrgeima taseme lähedale, aga ei suuda jätkata rekordite löömist. See tähendab et investorid on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele. Kasumivõtmise puhanguid tuleb võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda. 14 15 67. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti
· rahamaakleri tegevus; · vara valitsemine ning investeerimisnõustamine; · väärtpaberite hoidmine ning haldamine. Erinevalt krediidiasutusest ei või finantseerimisasutus teha hoiustamistehinguid avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Näited Eestist??? (Krediidiasutused Eestis: AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, MARFIN PANK EESTI AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS) (Finantsseerimisasutused Eestis ???) 51. Mis on ühistupank ja milliseid ühistupankasid Eestis teate? Ühistupank (hoiu-laenuühistu) (credit union) on finantseerimis-asutus, millel on õigus rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid.
portfelliinvestorite kätte. Eriti kiiresti on aktsiaturu kontrollimudelile olnud vastuvõtlik Suurbritannia (UK) majandus Euroopas, mis on muutnud avalike börsiettevõtete juhtimiseesmärke ja põhimõtteid. Kui UK s moodustab aktsiaturu kogukapitalisatsioon 124% SKPst siis Euroopas on see seni olnud keskmiselt 44% ning Jaapanis ja Saksamaal 30% juures (1998 a). USAs oli see 1996 aastal 94%, kuid nüüd on see samuti üle 100%, kuna börs on viimase 3 aastaga kasvanud oluliselt kiiremini kui SKP. Näiteks kui tuumikinvestorite (üle 50% aktsiate arvust) osakaal aktsiaturu kogukapitalisatsioonist moodustas Itaalis 60% siis nimetatud arv oli UKs ja USAs oli 5% ümber 1996 aastal (Black 1998, 215-230). See näitab et ettevõtetes puudub 1 suur tuumikinvestor, vaid ettevõtet kontrollitakse kapitalitugude kaudu suurte institutsionaalsete investorite poolt, kellede esindajad kuuluvad ettevõtte nõukogudesse.
Kehtivuse lõppemine Õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks. Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti ruumiline kehtivus Õigusakt kehtib reeglina selle vastu võtnud riigi territooriumil, vahel ka selle osal. Näiteks Asjaõigusseadus kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil, Tallinna linna heakorra eeskiri aga ainult Tallinnas. 6 Tsiviilõigus. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb Vana-Rooma õigusest. Tsiviilõiguse üldosa (vt
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid