Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui sage filmivaataja Sa oled?
  • Millal sai filmimuusika alguse?
  • Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima?
  • Millised järgnevatest väidetest iseloomustavad muusika funktsioone filmis?
  • Keda antud küsitluses ei ole mainitud?
  • Kui jah siis keda?
  • Kui palju pöörad filmi vaadates muusikale tähelepanu?
  • Mis on Sinu jaoks olulisim muusika roll filmis?
  • Kui jah siis kes?
  • Kes on loonud ka filmimuusikat?
  • Kui hästi Sa arvad ennast filmimuusikaga kursis olevat?
Vasakule Paremale
Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #1 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #2 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #3 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #4 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #5 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #6 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #7 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #8 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #9 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #10 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #11 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #12 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #13 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #14 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #15 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #16 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #17 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #18 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #19 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #20 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #21 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #22 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #23 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #24 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #25 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #26 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #27 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #28 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #29 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #30 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #31 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #32 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #33 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #34 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #35 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #36 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #37 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #38 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #39 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #40 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #41 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #42 Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides #43
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briger Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste

Üldpsühholoogia
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Teadus
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.

Karjäärinõustamine
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni...
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel ­ Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.

10.klassi ajalugu



Lisainfo

Põhjalik ülevaade filmimuusika funktsioonidest, tuntumatest filmimuusika kirjutajatest ja põgus filmimuusika ajaloo ülevaade. Kaasneb ka küsitlus, mis on läbiviidud gümnasistide seas koos põhjaliku analüüsiga.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun