Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides (0)

Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides
Uurimistöö
Alar Järvelaid
11.a
Juhendaja : õp Eve Karp
Tallinn 2015

Sisukor
Sissejuhatus 4
1. Filmimuusika olemus 6
1.1. Filmimuusika ajalugu 7
1.2. Muusika funktsioonid filmis 9
1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega 9
1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu 10
1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju 10
1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited 10
1.2.5. Tegevuse iseloomustamine 11
1.2.6. Liikumise illustreerimine 11
1.2.7. Stseenide ja montaažide ühendamine 11
1.2.8. Vaataja ajataju muutmine 11
1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine 11
1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine 12
1.2.11. Vastuolude tekitamine 12
1.2.12. Paroodia 12
1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas 12
1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine 13
1.2.15. Publiku liitmine 13
1.2.16. Vaataja „õigesse suunda“ juhtimine 13
1.3. Filmimuusika loojad 14
1.3.1. Alfred Newman (1901 - 1970) 14
1.3.2. John Towner Williams (1932) 15
1.3.3. Howard Leslie Shore (1946) 16
1.3.4. James Roy Horner (1953) 16
1.3.5. Hans Florian Zimmer (1957) 17
2. Uurimuslik osa 20
2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused 20
2.1.1. Filmivaatamise sagedus 20
2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai 21
2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima 22
2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited 22
2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine 23
2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine 25
2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine 26
2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates 27
2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad 27
2.1.10. Filmimuusika olulisim roll 28
2.1.11. Õpilaste hinnangud oma teadmistele filmimuusikast 29
3. Analüüs ja järeldused 31
Kokkuvõte 34
Kasutatud materjalid 35
Lisa 1 Küsitlus 131. lennule 37
Resümee 39
Abstract 40
Sissejuhatus 4
1. Filmimuusika olemus 6
1.1. Filmimuusika ajalugu 7
1.2. Muusika funktsioonid filmis 9
1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega 9
1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu 9
1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju 9
1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited 10
1.2.5. Tegevuse iseloomustamine 10
1.2.6. Liikumise illustreerimine 11
1.2.7. Stseenide ja montaažide ühendamine 11
1.2.8. Vaataja ajataju muutmine 11
1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine 11
1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine 11
1.2.11. Vastuolude tekitamine 12
1.2.12. Paroodia 12
1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas 12
1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine 12
1.2.15. Publiku liitmine 13
1.2.16. Vaataja „õigesse suunda“ juhtimine 13
1.3. Filmimuusika loojad 13
1.3.1. Alfred Newman (1901 - 1970) 13
1.3.2. John Towner Williams (1932) 14
1.3.3. Howard Leslie Shore (1946) 16
1.3.4. James Roy Horner (1953) 16
1.3.5. Hans Florian Zimmer (1957) 17
2. Uurimuslik osa 20
2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused 20
2.1.1. Filmivaatamise sagedus 20
2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai 21
2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima 22
2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited 22
2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine 23
2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine 25
2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine 26
2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates 26
2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad 27
2.1.10. Filmimuusika olulisim roll 28
2.1.11. Õpilaste hinnangud oma teadmistele filmimuusikast 28
3. Analüüs ja järeldused 30
Kokkuvõte 33
Kasutatud materjalid 34
Lisa 1 Küsitlus 131. lennule 36
Resümee 39
Abstract 40

Sissejuhatus

Uurimistöö teema õpilaste teadlikkusest filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides sai valitud tänu selle aktuaalsusele sõpruskonnas ja autori isiklikule huvile nii valitud teema kui ka filmimuusika enda vastu. Autor on täheldanud, et noored kuulavad tänapäeval väga palju muusikat ja on sellega ka küllaltki hästi kursis ning vaadatakse ka palju filme. Sellest tulenevalt tekkis küsimus, kui teadlikud ollakse filmimuusikast ja kui palju sellele filmi vaadates tähelepanu pööratakse.
Töö eesmärkideks on välja selgitada 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja kuidas see on korrelatsioonis filmide vaatamise sagedusega, samuti õpilaste teadlikkus filmimuusika funktsioonidest filmides. Lisaks huvitab autorit , milliseid funktsioone peetakse kõige tähtsamateks filmi vaatamise seisukohalt ning kuidas see erineb poiste ja tüdrukute seas, kui palju muusikale filmi vaadates üleüldse tähelepanu pööratakse, milliseid Eesti ja välismaa filmimuusika loojaid tuntakse ja kas neid tuntakse rohkem poiste või tüdrukute seas ning milline neist on õpilaste seas kõige hinnatum .
Antud tööl on mitu hüpoteesi. Esiteks on 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast väike ja see on korrelatsioonis vähese filmide vaatamisega. Teiseks, teadlikkus filmimuusika funktsioonidest on küll suurem, aga mitte märkimisväärne ning lisaks leitakse kindel filmimuusika funktsioon, mis on õpilaste jaoks kõige olulisem, ja see funktsioon on samasugune nii poiste kui tüdrukute seas. Kolmandaks , muusikale pööravad õpilased filmi vaadates palju tähelepanu, välismaa filmimuusika loojaid tuntakse peale nende, keda küsitluses mainitakse, vähem kui Eesti heliloojaid (poiste seas paremini kui tüdrukute) ja õpilaste seas on kõige populaarsem filmimuusika kirjutaja Hans Zimmer, kuna ta on tänapäeva üks tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid.
Uurimistöö on ainulaadne, kuna valitud teema varasem käsitlus puudub.
Seoses selle uurimistööga korraldatakse küsitlus, mis hõlmab tervet 131. lendu. Küsitluses uuritakse õpilaste faktiteadmisi filmimuusikast, uuritakse õpilaste teadmisi filmimuusika funktsioonidest ja filmimuusika kirjutajatest. Küsitakse, kui sageli õpilane filme vaatab, milliseid Eesti ja välismaa filmimuusika kirjutajaid ta tunneb, kes on tema lemmik filmimuusika kirjutaja ja milline on filmimuusika olulisim funktsioon filmis. Küsitluse lõpus palutakse kokkuvõtlikult hinnata oma teadmisi filmimuusikast.
Olgu mainitud, et poiste ja tüdrukute teadmiste erinevusi võrreldakse vaid nende filmimuusika loojate tundmises, keda küsitluses ei mainita.
Uurimistöö esimeses peatükis uuritakse erinevate veebilehtede abil filmimuusika olemust, ajalugu, funktsioone filmis ja selle loojaid. Teises peatükis käsitletakse tervet 131. lendu hõlmava küsitluse tulemusi. Kolmandas peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldus, mis toetub esimeses peatükis välja toodud faktidel.
Autor tänab oma juhendajat, õpetaja Eve Karpi , hea koostöö eest ja kõiki küsitlusele vastanud õpilasi. Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest.

1. Filmimuusika olemus

Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music)
Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes režissööri nägemusest filmist . Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014)
Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi režissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirežissööri poolt. (Wikipedia 2003 s.v. film score )
Filmimuusika hõlmab väga suurt hulka erinevaid muusikastiile olenevalt filmitüübist ja filmi olemusest, mida see saadab . Tänapäeval on enamus loodud muusikast orkestritükid, mis baseeruvad lääne klassikalisel muusikal , kuid suur osa muusikast on mõjutatud ka jazzist, rockist, popist, bluesist ja etnilisest muusikast. Alates 1950. aastatest on filmimuusikasse hakatud kaasama ka elektroonilisi elemente. Tänu tehnoloogia arengule saab ka väikese-eelarvelistele filmidele lisada