Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused (12)

4 HEA
 
KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED
1.Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide
iseloomustamisel.
Keemiliste elementide, ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatommassist.
Perioodilises süsteemi ahela koostas Mendelev, kus igale elemendile on oma lahter, koos aatomi numbriga, selle
aatommassiga, nimega ja sümboliga. Iseloomustamisel saab tabeli perioodi numbrist teada aatoni elektronkihi arvu,
aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv.
2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus
perioodis (III perioodi näitel).
Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu
välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektroni mida loovutab) ja tuumalaengu suurenemisel
väheneb aatomi raadius (seega seotakse väliskihi elektrone tugevamini)
3.Metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited.
Elektronstruktuuri iseärasused metallidel:
· välisel kihil on enamasti vähe aatomeid (1-3)
· metalliaatomite raadius on suhteliselt suur võrreldes mittemetallidega
· metalliaatomid hoiavad väliskihi aatomeid nõrgalt kinni
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #1 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #2 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #3 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #4 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #5 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #6
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
336 laadimist Kokku alla laetud
12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
InnerConflict Õppematerjali autor

Lisainfo

Edu Teie keemia õpingutel ;)

Puuduvad küsimuste vastused
46.; 48.; 52.; 58.; 59.; 41. ja 35.
punktis, kuna neid pidi hakkama kas vihikust väga palju maha kirjutama, või vajalikku materjali kas pole olnud mul vihikus kirjas, või pole olemas ka internetis.
Ülejäänud materjal on aga olemas ning lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud.

keemiliste elementide perioodilisus seadus , perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel , metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (iii perioodi näitel) , metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega , näited , metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega , metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku , väävli , kloori , lahjendatud hapete , leeliste , soolade vesilahustega ja veega näited , metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias näited , metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon korrosioonikaitse , metallide levik looduses , mineraalid ja maagid , metallurgia 9 , metallide ja sulamite kasutamine , näited , elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt , näited , hapete , aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes , näited 12 , hapete , aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel näited 13 , ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel , näited 14 , elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste , tugevad ja nõrgad elektrolüüdid näited , indikaatorid keemias , nende kasutamine , happelis-aluselised indikaatorid 16 , lahuse ph kui keskkonna happelisuse näitaja , seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja ph väärtuse vahel , lahuse ph määramise võimalused , soolade hüdrolüüs ja selle hindamine , näited , vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused , vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel , ioonilisel ja ioonilisel taandkujul) , näited , ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus , näited katioonide ja anioonide määramise kohta , elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis , näited 23 , keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste , näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta 24 , keemilise reaktsiooni kiiruse väljendusviis , reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid , näited , katalüsaatori mõiste ja kasutamine keemiliste reaktsioonide läbiviimisel , näited 27 , pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid , näited , keemilise tasakalu mõiste ja graafiline kujutlus , mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine , näited 30 , mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused , põhilised mittemetallid , nende omadused ja ühendid , väävelhappe omadused ja kasutusalad , mineraalväetised , nende osatähtsus põllumajanduses , põhilised taimede toite elemendid , liht- , liit- ja segaväetised , ainete kvalitatiivne analüüs , katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid , süsiniku omadused , süsinikuaatomi omapära , orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega , orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid , reaktsioonivõrrandite näited , orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur , ainete nimetuste koostamise näited , ainete isomeeria nähtus , näited , isomeeride struktuurivalemite koostamine , isomeeride nimetamine , küllastunud süsivesinikud , alkaanide homoloogiline rida , alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega , krakkimine ja isomeerimine 44 , alkaanid looduses , metaani omadused ja plahvatusohtlikus , nafta töötlemine , nafta saaduste kasutusalad , küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48 , vesiniku , halogeenide ja halogeenvesinikega , aromaatsed ühendid (areenid) , benseen , kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid) , nende sünteesi põhimõte , polüeteeni saamine ja rakendusalad , alkoholide struktuur , omadused ja rakendusalad , alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile , karbonüülühendite omadused ja kasutamine , karboksüülhapete struktuur , nomenklatuur ja keemilised omadused , karboksüülhapete tähtsmate 55 , etaanhappe reageerimine metallide , aluseliste oksiidide , aluste ja alkoholidega , eetrid ja estrid , rasvad , orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas , tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis , keemia rakendus inimtegevuse erinevates valdkondades

Mõisted

Sisukord

  • →

Teemad

  • KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED
  • Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide
  • iseloomustamisel
  • Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus
  • perioodis (III perioodi näitel)
  • Metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited
  • Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega
  • Metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste
  • soolade vesilahustega ja veega Näited
  • Metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias Näited
  • Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse
  • Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia
  • Metallide ja sulamite kasutamine. Näited
  • Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt. Näited
  • Hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes. Näited
  • Hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel Näited
  • Näited
  • Ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Näited
  • Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Näited
  • Indikaatorid keemias, nende kasutamine. Happelis-aluselised indikaatorid
  • Lahuse pH kui keskkonna happelisuse näitaja. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja pH väärtuse
  • vahel
  • Lahuse pH määramise võimalused
  • Soolade hüdrolüüs ja selle hindamine. Näited
  • Vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused
  • Vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul). Näited
  • Ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus. Näited katioonide ja anioonide määramise kohta
  • Elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis. Näited
  • Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste. Näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta
  • Keemilise reaktsiooni kiiruse väljendusviis
  • Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Näited
  • Katalüsaatori mõiste ja kasutamine keemiliste reaktsioonide läbiviimisel. Näited
  • sünteesgaa
  • auruna
  • Pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid. Näited
  • Keemilise tasakalu mõiste ja graafiline kujutlus
  • Mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine. Näited
  • Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused
  • Põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid
  • Väävelhappe omadused ja kasutusalad
  • Omadus
  • Mineraalväetised, nende osatähtsus põllumajanduses
  • Põhilised taimede toite elemendid. Liht-, liit- ja segaväetised
  • Ainete kvalitatiivne analüüs. Katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid
  • Süsiniku omadused. Süsinikuaatomi omapära
  • Orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega
  • Orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid. Reaktsioonivõrrandite näited
  • Orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur. Ainete nimetuste koostamise näited
  • Ainete isomeeria nähtus. Näited
  • Isomeeride struktuurivalemite koostamine, isomeeride nimetamine
  • Küllastunud süsivesinikud. Alkaanide homoloogiline rida
  • Alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega, krakkimine ja isomeerimine
  • Alkaanid looduses. Metaani omadused ja plahvatusohtlikus
  • Nafta töötlemine. Nafta saaduste kasutusalad
  • Küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48.vesiniku, halogeenide
  • ja halogeenvesinikega
  • Aromaatsed ühendid (areenid). Benseen
  • Kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte
  • Polüeteeni saamine ja rakendusalad
  • Alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad
  • Alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile
  • Karbonüülühendite omadused ja kasutamine
  • Karboksüülhapete struktuur, nomenklatuur ja keemilised omadused. 54.Karboksüülhapete tähtsmate
  • esindajate iseloomustus
  • Etaanhappe reageerimine metallide, aluseliste oksiidide, aluste ja alkoholidega
  • Eetrid ja estrid. Rasvad
  • Orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas
  • Tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis
  • Keemia rakendus inimtegevuse erinevates valdkondades

Kommentaarid (12)


henri m: omajagu vigu täis, samas interneti abiga on kasuks. näeb ära, mida on tarvis uurida.
19:28 25-05-2011

emmy: Väga hea kokkuvõte, oli mulle suureks abiks.
17:38 03-05-2010

orgkati: põhjalik, kuid natuke keeruline
15:22 31-05-2012


Sarnased materjalid

23
doc
304
doc
35
rtf
12
doc
29
doc
34
pdf
16
doc
26
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto