Tallinna Püha Miikaeli klooster (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

odt

Kloostrid Tallinnas

KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli

Kunstiajalugu

4

docx

Padise klooster

PADISE KLOOSTER Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305

Ajalugu

12

docx

Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis

sajandil pidasid dominiiklased oma kirikus ka eestikeelseid jutlusi. 1 13. sajandi ehitistes võib täheldada romaani stiili segunemist gootikaga. Gooti katedraalid muutusid hiiglaslike skelettide sarnasteks. Tornid ja löövid muutusid kõrgemaks, sambad sihvakamaks, ümmarguse kaare vahetas välja iseloomulik teravkaar. Siiski ei puudunud Eesti kirikutest omalaadne karge võlu ja suurejoonelisus. Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on

Kultuuriajalugu

2

doc

Pirita klooster

Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart

Kunstiajalugu

19

doc

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal...........................................................................

Ajalugu

29

pdf

Kloostrimõis Kolgas

Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil [email protected]. 30.12.2014 - 8.01.2015, Anu Tähemaa Sisukord I Mida otsida? 1. Veidi tsistertslaste ordust 2 2. Klooster või kloostrimõis? 4 3. Kolga tornist tänase peahooneni 7 II Oletused ja põhjendused 4. Lähemalt Goeteerise pildist 12 5. 1985. aasta leidudest 14 6. Mäng munkadeaegsete hoonetega 16 7. Tondimäest ei saa mööda vaadata 21 LISAD (kaardid, pildid)  2 1. Veidi tsistertslaste ordust Tsistertslaste ordu sai alguse 1098

Eesti ajalugu

94

docx

PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE

............................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm...............................................................................................12 6. Tervendava veega allikas........................................................................................14 7. Uskumused..............................................................................................................15 8. Õigeusk...................................................................................................................17 9

Ajalugu

19

docx

Tallinn turistidele

........................................................................................... 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18 Lk 3/20  TALLINN TURISTIDELE 1 TALLINNA KESKLINN Pealinn Tallinn ei ole mitte ainult Eesti poliitilise elu kese, vaid ka tore koht puhkuseks. Pole üldse tähtis, kas satud siia korra-paar elus või oled elupõline pealinlane, avastamisrõõmu jagub kõigile! Üha keerulisem on leida eestlast, kes poleks kunagi Läänemere regiooni vanimasse pealinna sattunud. Nii ongi kerge tekkima kujutelm, et kõik on nähtud ja kogetud ja elamusi tasub otsima suunduda pigem mujale. Miks

Eestimaa tundmine

Kommentaarid (0)