Eesti
Maaülikool
Põllumajandus-
ja keskkonnainstituut
Tallinna
Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1
Tartu
2013
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
192976
Õppematerjali autor
Võimaluse korral ühendatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (6) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 2. Planeering (1) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. (2) Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. (3) Planeeringu vormistamise nõuded kehtestab regionaalminister. (4) Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisaldada:
Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998. aastal algatatud detailplaneering jäi seisma 2001. aastal, mil algas vaidlus Harju tänava laiuse pärast. Taashoonestamist ette näinud planeering oleks muinsuskaitsjate nõudel taastanud tänava ajaloolises laiuses ehk praegusest kohati umbes kolm meetrit kitsamana. Vaidluste ajal 2002. aastal korraldas Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit Harju tänava suhtes rahvaküsitluse, millest selgus, et 87% vastanutest toetab tänava äärde haljasala rajamist.
viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid (funktsioone või sektoreid) korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering). Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt käsitletakse kahemõõtmelise territoriaalplaneerimisena ka seda osa ühiskonnaplaneerimisest, mis käsitleb looduslike ja kultuuriliste territoriaalsete ressursside olemuse, seisundi ja kasutuse analüüsi, nende ressursside edaspidiste kasutusvõimaluste hindamist, võimalike maakasutusviiside koordineerimist, eri lahendusvariantide seast valiku tegemist, otsustamist ja planeeritu elluviimist.
6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the compact city: The randstad Holland experience. European Planning Studies, 7:5, 605-621. 7. Elkin, T., McLaren, D. and Hillmann, M. (1991) Reviving the City: Towards Sustainable Urban Development. London: Friends of the Earth. 8. Hall, P. (1996) 1946-1996--From new town to sustainable city, Town and Country Planning, November, pp. 295-297. 9. Ideon, A. (2006). Eeslinnastumisest Tallinna linnastus Hoonestusalade laienemine aastatel 1995-2005. Magistritöö inimgeograafias. 10. Metspalu, P. (2005) Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel. Magistritöö inimgeograafias. Tartu Ülikool, geograafia instituut. 11. Neuman, M. The Compact City Fallacy. (2005) Journal of Planning Education and Research, 25:11-26. 12. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989a) Cities and Automobile Dependence. Aldershot: Gower. 13. Newman, P. and Kenworthy, J
........................................................................ 9 17. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul...................................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.......................................................
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks
1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki
(1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud 1297 Teadusliku loodushoiu algus Eestis, Rootsi kuningas kehtestas metsaraiekeelu 4 saarel Tallinna lähistel !! 1417 esimesed fee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale- klassikalise loodushoiu algus Eestis !!! 1853 Asutati Loodusuurijate Selts 1859 Anti välja määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves 1872 Esimene looduspark maailmas (Yellowstone) !!! 1879 Eluta looduse kaitse alla võtmine…algataja Gregor Helmersen 1910 Loodi Vaika linnukaitseala, esimene kaitseala Baltiriikides !!! 1913 Saaremaa loodussõprade selts
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid