Talinisu kasvatamine söödaks (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Tera- ja kaunviljad

ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue ­

Põllumajanduse alused

10

docx

Taimekasvatuse üldkursus.

Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur.

Teraviljakasvatus

9

doc

Taimekasvatuse kordamine

Endospermi eraldab eost kilbike, mis on vajalik ensüümide produtseerimiseks. 6.Saagi organite ehitus 7.Külvisenormis arvutamine. Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka. Seda võib arvestada idanemisvõimeliste seemnete arvuna või kaaluliselt. Soovitatavad külvisenormid Eestis on (idanevat seemet m 2-le): talirukis 500-600; talinisu 500-550; suvinisu 500-600; kaer 550- 600; oder 400-600. Et neid külvisenorme üle viia kg/ha, on vaja teada seemne 1000 tera massi, puhtust ja idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid

Taimekasvatus

19

doc

Taimekasvatuseksam

Sööt loomadele, tooraine tööstusharudele.Teravili on strateegiline kultuur.Väga hästi säilitatav.Igal riigil on oma viljavarud ekstreemseteks olukordadeks.Varusid vahetatakse pidevalt välja,süüakse või söödetakse loomadele. Kasut kondiitritööstuses.Toitumisharjumused on maailmas erinevad. Meil must leib, maailmas valge leib. Valgu ja tärklise suhe peab olema 1:7, teraviljas see nii on.Söödana kasut kogu mullapealset osaTeravilja saak on kergesti töödeldav ja kasvatamine on kergesti mehhaniseeritav.Kasut ka tööstuses tärklise tootmine (mais), piiritusetööstuses,õlletööstuses,konservitööstuses,õlitootmises. Külvipinnad- maailmas u 700 milj ha.Kõige suuremal pinnal nisu 200 milj. ha, osatähtsus 30%. Teine riis 150 milj ha,kolmas mais 140 milj ha. Eestis suurimal pinnal oder, 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu

Taimekasvatus

18

doc

Taimekasvatuse eksam

Teravili on strateegiline kultuur.Väga hästi säilitatav.Igal riigil on oma viljavarud ekstreemseteks olukordadeks.Varusid vahetatakse pidevalt välja,süüakse või söödetakse loomadele. Kasut kondiitritööstuses.Toitumisharjumused on maailmas erinevad. Meil must leib, maailmas valge leib. Valgu ja tärklise suhe peab olema 1:7, teraviljas see nii on.Söödana kasut kogu mullapealset osaTeravilja saak on kergesti töödeldav ja kasvatamine on kergesti mehhaniseeritav.Kasut ka tööstuses tärklise tootmine (mais piiritusetööstuses,õlletööstuses,konservitööstuses,õlitootmises.), Külvipinnad- maailmas u 700 milj ha.Kõige suuremal pinnal nisu 200 milj. ha, osatähtsus 30%. Teine riis 150 milj ha,kolmas mais 140 milj ha. Eestis suurimal pinnal oder, 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige

Kategoriseerimata

20

docx

Taimekasvatuse üldkursus

·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed ­ paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju

Taimekasvatus

8

docx

Taimekasvatus, loeng

..7 päevaga; 2. II karastumisfaas ­ valgus pole siin enam vajalik, kuna temperatuur peab langema alla 0°C. Varuained muutuvad siin faasis lahustuvateks. Sellised taimed taluvad üle 20° C. Rukis läbib selle faasi kiiremini kui nisu. Ka selle faasi läbimiseks kulub keskmiselt aega 5...7 päeva. Karastumise kiirus ja varusüsivesikute hulk sõltub sordist ja kasvutingimustest. Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil

Põllumajandus

7

doc

Taimekasvatus (kordamisküsimised)

Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja ­triticale: 10 septembrini). 10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasutamisotstarbe järgi - söögikartul (hea maitse, hea koorida, vähe ja madalad silmad, õhuke koor, nt Jõgeva kollane) - söödakartul - tööstuskartul (kõrge tärklisesisaldus ja saagikus, tohutu lehemädanikukindlus, nt Sulev) - universaalkartul (nt Olev) Kasvuaja pikkuse järgi - varajased (kasvuaeg 75-90 päeva) - keskvarajased (85-100 päeva) - keskvalmivad (95-110 päeva)

Teraviljakasvatus

Kommentaarid (0)