Takistus ja Temperatuur (1)

1 HALB

Lõik failist

Termistori takistuse sõltumine temperatuurist.
1.Töö ülessanne:
Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule.
2. Töö vahendid:
a)Juhtmed e) Anum veega
b) Oommeeter f)Pooljuht seade
c)Termomeeter g) Statiiv
d) Pliit h) Vooluallikas
3.Töö käik:
a)Koostada katseseade
b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10)
c)Märkida iga 10järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus.
d)Vett soojendada kuni 90´ni
e)Koostada tabel ja graafik.
Temperatuur
10
20
30
40
50
60
70
80
90
95
Takistus R(Ω)
1350
1300
1250
1150
1050
950
760
600
500
450

Rauno Sander
2007/2008

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sass098 Õppematerjali autor

Termistori takistuse sõltumine temperatuurist.

termistori takistus

Sarnased õppematerjalid

docx

LABOR 3. Pooljuhttermotakisti

osas. 5. Tunnusjoonte R  f (  ) ja R  f ( t ) alusel joonestada sõltuvus   f ( t ) ning leida sellelt anduri ajakonstant T. Metoodilisi juhiseid. Tunnusjoone R  f (  ) ülesvõtmiseks paigutada termotakistid termostaati ja tõsta temperatuuri võimalikult aeglaselt (kiirusega mitte üle 0,04 K/s), et saada täpsemaid tulemusi. Jälgida, et temperatuur ei ületaks antud termotakistitele lubatavaid väärtusi. Termistori soojendamise lõpptemperatuuri annab juhendaja (juhul, kui puuduvad muud nõuded), posistori soojendada senikaua, kuni tema takistus saab ligikaudselt võrdseks termistori takistusega toatemperatuuril (s.t. soojendamise alguses). Tunnusjoonte saami- seks võtta üles 15…20 punkti, posistori tunnusjoone käänupunktis võtta punkte tihe- damalt, et saada suuremat täpsust.

Automaatika

docx

Automaatika andurid

.....6 1.2. Magnetväljaandur........................................................................................................9 1.3. Optoelektroonilised andurid.....................................................................................13 1.4. Mahtuvusandur..........................................................................................................17 2. MITTEELEKTRILISTE SUURUSTE MÕÕTMINE.......................................................20 2.1. Temperatuur...............................................................................................................20 2.1.1. Termopaar..........................................................................................................20 2.1.2. Takistustermomeetrid.......................................................................................21 2.1.3. Termistor.........................................................................................................

Elektriajamid

doc

Anorgaaniline keemia

Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: q2= 0,09769*4,187*103(26.c-23.c)= 1227,08409 J 1. Metalli mass: m1 = 29,91g=0,02991 kg 2. Kalorimeetri siseklaasi mass: 3. Keeduklaas sai soojust :

Anorgaaniline keemia

doc

Elektroonika komponendid

TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi,

Elektriahelad ja elektroonika alused

doc

Elektrotehnika laboritööd

4. Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused U (V) I (A) R () R1 () 30 Järeldus (näidisena): teame, et jadaühendusel R = R1 + R2 + R3 ...+ Rn. R Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 ...= Rn ja R1 = 3 (ühe lambi takistus oomides). 1. Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites? Tuua näiteid. 2. Kas elektrijuhtmed avaldavad elektrivoolule takistust? 3. Selgitada, millest oleneb elektrijuhtmete takistus? Tuua näiteid. 4. Selgitada, mis on takistus ja mis on takisti? 5. Millal on juhtme takistus 1 oom? 6. Mida nimetatakse aine eritakistuseks? 7. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 6

Elektrotehnika

pdf

Elektroonika komponendid

Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbega %'des. 2. muuttakististeks. 3. Kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1. üldotstarbelised takistid. 2. täppistakistid (mõõteriistades). 3

Elektroonika

docx

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL

ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 = 80,17 g = 0,08017 kg 3) Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega: m4 = 178,035 g = 0,17805 kg 4) Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 – m3 = 178,035g – 80,17g = 97,865g = 0.097865 kg 5) Metalli temperatuur keevas vees: 100 °C

Anorgaaniline keemia

docx

Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine

mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäi ainest 3 cm välja. Järeldus: Katseklaas kinnitati statiivi külge ja CCl4 keemistemperatuuriks leiti 46 soojendati gaasipõletil. kraadi, mis erineb tegelikust keemistemperatuurist 40% võrra. Oodati kuni termomeetri alumisele Viga võis tuleneda keemis punkti otsale kogunes kondensaat ja silma järgi valesti hinnates. mõõdeti temperatuur. Keemistemperatuur on temperatuur, Katset korrati 3 korda. mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Viga võis tuleneda aine puhtusest või lihtsalt silmaga vaatamise ebatäpsusest. Katse andmed: 2 TÖÖ 6: HCL JA NAOH VAHELISE

Anorgaaniline keemia ii

Rohkem sarnaseid