TAJU konspekt
Elus püsimiseks tuleb olla teadlik nii iseendast kui ka ümbritsevast
maailmast. Näiteks on vaja teha vahet söödaval ja mürgisel seenel
ning saada aru, millal on vaja süüa või kuidas reageerida
liiklusohtlikus olukorras. Sisuliselt kõike seda, mida inimesel on
toimetulemiseks vaja, saab ta teada aistingute, meelte ja taju
vahendusel.
Taju on vahendite kogum, mille abil teisendatakse keskkonnast
meelte kaudu omandatud infot objekti-, sündmus-, heli-, maitse- jms.
kogemuseks
Eesmärgiks on luua ümbritsevatest maailmast tajukujund või
mudel, mille põhjal on võimalik otsustada erinevate objektide
omaduste üle ning vajalikkus on elus püsimiseks ning et aru
saada ümbritsevast maailmast.
Taju omadused:
Taju piirid:
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim Maurer
Õppematerjali autor
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/
- Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia Taju: Baasprotsessid Taju – protsessid mille abil meeleorganitega vastuvõetud informatsioon muudetakse objektide, sündmuste, helide, maitsete jms kogemuseks Asjade kokku grupeerimine, mingi reeglistik mille järgi hele/tumedust ja värvilaike kokku paneme. Nii ka helides jne. - Tajuline segregatsioon Rakkude/juhteteede erinevad omadused - Taju on kõvasti seotud füsioloogiliste tunnustega. - Nägemine on kõige paremini uuritud meel - Kepikesed (jämedad jooned, must-valge, 120 milj rakku, kõige tundlikum hämaras, perifeerias, öösel) - Kolvikesed (koonused) (peened detailid, värviline (3 tüüpi), 6-7 mln rakku, kõige tundlikum eredas valguses, tsentraalne, detailne) - Eelised – värvipimedatel on pimedas eelised Magno- ja parvotsellulaarsed juhteteed
Kognitiivne psühhologia I Taju protsess Mis on taju? Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Taju on protsess, mille käigus sünnib väliskeskkonnast terviklik sisemine representatsioon, mis on aluseks keskkonna tunnetamiseks ja selles käitumiseks. Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? · Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus.
Kujutluse all mõeldakse enamasti visuaalset pilti, mille inimene oma teadvuses loob. See tuleneb sellest, et inimese nägemismeel domineerib teiste meelte üle ja enamus infot saadaksegi nägemismeele abil. Samas võivad loodud kujutlused põhineda ka teistel meeltel. Nii võime ette kujutada linnulaulu, sidruni maitset, sameti puudutust, lillelõhna, hambavalu jne. Sama reegel kehtib aga kõigi meelte kohta – kujutluse tekitamise põhieelduseks on see, et vastav taju peab olema esinenud. Kui ma sidrunit pole söönud, puudub mul ka selle kohta vastav mälujälg, mille põhjal kujutlust tekitada. See, mida me oleme tajunud ja teadvustanud, ei kao meie teadvusest jäljetult. Meie mällu jäävad tajutust mälujäljed. Samas tasub meelde jätta seda, et kujutlus pole kunagi tajukujundi täpne koopia. Kujutlege, et seisate Koidula pargis ja vaatate Sütevaka koolimaja. Püüdke lugeda, mitu akent majal on. Kui te tegelikult pargis seisaksite,
Kujutluse all mõeldakse enamasti visuaalset pilti, mille inimene oma teadvuses loob. See tuleneb sellest, et inimese nägemismeel domineerib teiste meelte üle ja enamus infot saadaksegi nägemismeele abil. Samas võivad loodud kujutlused põhineda ka teistel meeltel. Nii võime ette kujutada linnulaulu, sidruni maitset, sameti puudutust, lillelõhna, hambavalu jne. Sama reegel kehtib aga kõigi meelte kohta – kujutluse tekitamise põhieelduseks on see, et vastav taju peab olema esinenud. Kui ma sidrunit pole söönud, puudub mul ka selle kohta vastav mälujälg, mille põhjal kujutlust tekitada. See, mida me oleme tajunud ja teadvustanud, ei kao meie teadvusest jäljetult. Meie mällu jäävad tajutust mälujäljed. Samas tasub meelde jätta seda, et kujutlus pole kunagi tajukujundi täpne koopia. Kujutlege, et seisate Koidula pargis ja vaatate Sütevaka koolimaja. Püüdke lugeda, mitu akent majal on. Kui te tegelikult pargis seisaksite,
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik)
Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega, kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.3. Psüühika funktsioonid Et olla ümbritsevast teadlik peab organism oma ümbrust kõigepealt mingil viisil tajuma. Et olla teadlik asjadest, mis on juhtunud tulevikus, ja asjadest, mis võivad juhtuda tulevikus, on inimesel tarvis mälu ja mõtlemist. Taju. Meeled on mõõteriistad, millega tehakse kindlaks, mis ümbruses toimub ja milline on organismi asend ümbritsevate asjade suhtes. Mälu. Organismid suudavad meenutada asju ka siis, kui need pole otseselt nähtavad, kuuldavad või haardeulatuses. Protsesse, millega mingeid sündmusi või olukordi salvestatakse, säilitatakse ja taastatakse, nimetatakse mälupotsessideks. Mõtlemine. Keel. Tunded. Tegevuse juhtimine. 1.4. Keha ja vaim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid