Taimkate (0)

Eesti taimkate
Toomas Kukk, EMpõllumajandus- ja keskkonnainstituut &
ajakiri Eesti Loodus, tomkukk@zbi.ee, tel. 5189420
Õpikud
Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele.
3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus,
Tallinn.
Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti
Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest
Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn.
Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide
klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn.
Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti
Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks
Eesti taimed, sh. taimekooslused
http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html
Eesti taimkatte loengud
http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/
Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat
http://www.envir.ee/natura2000
http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf
Eesti niidutüübid ja nende majandamine, Pärandkoosluste kaitse
ühing
http://www.pky.ee
geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket,
arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms.
taimestik ehk floora - taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum
teataval maa-alal, liikide loend (nt. arukask, paakspuu jne.)
taimkate ehk vegetatsioon - mingi ala taimekoosluste jt.
taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.)
taimekooslus (fütotsönoos) - koos kasvavate taimede kogum.
Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse,
kasvukoha jt. tunnuste järgi. Kasutatakse mitmesugustel
organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets, palumets, kui ka
männi - pohla - palusambla taimekooslus (assotsiatsioon).
Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon.
avakooslus - nn. lahtine taimekooslus, kuhu võib nõrga
konkurentsi ja vaba mullapinna tõttu uusi liike lisanduda.
koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest
looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus,
nt. põlismetsad, sood
pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva
inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi
koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt
kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud
varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema
koosluse liike säilib.
kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld,
kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb
enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus.
Rohumaa on laiamahulise mõistena kasutusel eriti
põllumajanduses, tähendab igasugust mitmeaastastest
rohtsetest mesofüütidest koosnevat taimekooslust.
Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste
looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega.
Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi.
Tavaliselt on taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala
kasutatakse heina- või karjamaana.