Ande Andekas-Lammutaja
Bioloogia – Taimerakk
Taimerakkudes
on lüsosüümid, Golgi kompleks , rakutuum , tuumake,
tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid , rakukest , rakumembraan , tsentraalvakuool , plastiidid ning mitokondrid . Nende põhiliseks
iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide
(ovaalsed organellid , mis annavad taime eri osadele eri värvuse)
olemasolu. Kloroplastid
sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline
fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja
veest valgusenergia abil). Ehituselt
on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsi
TAIMERAKK 1. TAIMERAKU KEST:Lisaks rakumembraanile on taimerakk ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Ülesanded: tugifunktsioon eriline roll on tugikoe rakkudel. Sõnajalg-, katteseemne- ja paljasseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte kui ka lehtedeni, siis toestavad nad sellega kogu taime
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunkt
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gee
Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Raku jagunemisel lähutvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamises. Tsütoskeletti kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. 3.7 Taimerakk Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimerakkudes on ka vakuoolid ning nad on ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida
Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub. Tsentriooliga sarnanevad algloomade viburid Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. ° Amööbi liikumine, närvirakkude jätkete moodust. Mõnedele rakkudel annab pinotsütoosi ja fagotsütoosivõime. 3.7 TAIMERAKK Taimerakkude iseärasus: ° Plastiidid ° Vakuoolid ° Tihe rakukest Rakukesta ehitus ° Taimeraku kesta põhiline koostisaine tselluloos. ° Mitmed teised bipolümeerid ligniin, pektiin jt. ° Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, õhuke, elastne. > Võimaldab rakul kasvada ja areneda > Kesta läbivad poorid > Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku lä
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organelli
Kõik kommentaarid