Taimekasvatus (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Söödatehnoloogia kordamisküsimused
1) Mullaviljakus  ja maade hindamine
Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui 
täiuslikult   mainitud   protsess   ühes   või   teises   mullas   kulgeb,   sellest   sõltubki   kultuuride 
saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. 
Eristatakse kahte liiki  viljakust  : 
a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul
b) efektiivne   –   inimese   kaasabil   tekkinud   mulla   viljakus   (kuivendamine,    metsaraie
väetamine , muldade harimine)
Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi 
teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 
hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 
41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p.
Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti.
2) Mulla mehhaaniline koostis ja mullalõimis
Muldade tootmisvõime oleneb mulla liigist ja mehaanilisest koostisest. Eristatakse mulla osi :
a) ibe – mulla osad, mis on väiksemad kui 0,01mm
b) savi – 0,01-0,1mm
c) liiv- 0,1-1mm
d) kruus – 1-10mm
e) kivi – üle 10mm
Mullas oleva savi ja liiva sisalduse järgi eristatakse 9 mullalõimise liiki:
a) sõreliiv e. l1- 0-5% savi, ülejäänu liiv
b) sidusliiv e. l2 – savi3-5%, ülejäänu liiv
c) saviliiv e. sl –savi 10-20%
d) kerge liivsavi e. ls1 – savi 20-30%
e) keskmine liivsavi e. ls2 – savi 30-40%
f) raske liivsavi e. ls3 – savi 40-60%
g) kergesavi e. s1 – savi 50-60%
h) keskmine savi e. s2 – savi 65-80%
i) raske savi e. s3 – savi 80-100%
Mulla   harimise   seisukohalt   loetakse   liivmuldi   kergeteks   ,   on   põuakartlikud   ja   kergesti 
haritavad. Liivsavi ja saviliiv  mullad  on keskmise raskusega e. parasmullad.  Savimullad  on 
rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad 
või pähkeljaid  struktuurid . Keskmise  raskusega muldadel  tekivad  rombjad või selinderjad 
struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. 
   Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest  muld  tekkis. 
Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on  lubjakividolomiit
mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja  liivakivi  
( lõuna –Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja 
kaaliumi.
  Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest.
3) Mullatekke elementaarprotsessid
Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi :
a) huumuse   akumuleerimine   -   surnud   taimeosade   varisemine   ja    lagunemine .   Mulla 
pinnale moodustub must, pruun või hall orgaaniline kiht – varisekiht, kõige pindmine.

segunemisel   (mutid   ja    vihmaussid ).   Mulla   pinnal   hallikas   või   must   kiht,   mida 
tumedam, seda viljakam.

lagunemine peatub. Mulla pinnale koguneb pruun või must lagunemata taimeosade 
kiht
d)  leostumine    –   mullas   olevad   Ca   ja   Mg    karbonaadid    lagunevad   happeliste   väetiste 
(taimeosade)   tõttu   ja   laguproduktid   liiguvad   vihmaveega   sügavamatesse   mulla 
kihtidesse. Ülemised  kihid  hõrenevad, muutuvad happeliseks
e)  leetumine    –   protsess,   kus   mulla    mineraalid    lagunevad   orgaaniliste   hapete   toimel. 
Laguproduktid liiguvad sügavuse suunas. mulla kihti tekib valkjas toitainete vaene ja 
ilma   mikroobideta   e.   surnud   kiht.    Muld    mutub   happeliseks.   Tekitavad   eelkõige 
okaspuud . Nende varis jätab mulda palju happelisi aineid

sügavamatesse mulla kihtidesse. Savirikkad sügavamad kihid muutuvad vettpidavaks 
ja mulla ajutiselt või alaliselt märjaks – muld on savistunud

oma   elutegevusega   muudavad    Fe2O3    liikuvaks   FeO   –ks.   FeO   ühineb   savi 
mineraalidega ja mulda tekkivad hallikad, sinakad või glei osad. Gleist tekib mulda 
vettpidav ja õhu liikumist takistav mulla kiht.
4)Kamar- karbonaatmullad
Kamar-karbonaatmullad on kõrge karbonaatsusega, muldade areng vältab veel pinnakihtide 
karbonaatidest leostumise staadiumis. Alltüübid. 

Lääne –Eesti aladel, kus pindmise huumuskihi paksus võib olla mõni cm-20cm, selle 
all lubjakivi või dolomiit. Looduses kadakakarjamaad.  Huumus  4-8%, pH 5,5-8, N0,2-
0,3%, P ja K üle 10 mg/100g mullas. Need mullad on parandamatud, kasutatakse 
looduslike karjamaadena.
b) tüüpilised kamar-karbonaatmullad ( K’, K’’, K’’’...K’’’’’) – levinud Põhja – ja Lääne 
–Eestis. Mulla  profiil : künnikiht, sisseuhte kiht ja  lähtekivim . pH 5-9, P ja K 8-20mg, 
huumus 3-8%. Eesti kõige viljakamad

tulemusel   pH   5-7,   N   0,1-0,2%,   P   ja   K   alla   10mg,   huumust   2-4%.   Niiskepoolsed 
põllumullad. (Arukased, sinililled)
5)Leetunud mullad
Leetunud   e.   leetjad   kamar-karbonaatmullad   (K1)   –   moodustuvad   kamardumise   ja 
lessiveerumise protsessi tulemusel. Levivad Kesk-Eestis. Huumust 2-5%, pH 5-7, N ,01%,P ja 
K 2-8mg. Need on märjad põllumullad, mis vajavad künnialuse kihi kobestamist ja väetamist.
6) Soostunud   kamarmullad
a) gleistunud kamarmuld – tekib kamardumise ja gleistumise protsessiga. Levinud enamasti 
Põhja- ja Lääne- Eestis. Pindmine kiht huumus, selle all sisseuhtekiht gleipesadega. pH 6, 
huumus 3-10%, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja 
mineraalväetisi.
b) kamargleimuld (G) – tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib 
lausaldane gleikiht. Märjad  rohumaa  mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2-
0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi.
c) turvastunud kamargleimuld  (G1) – tekib  kamardumise  ja soostumise  tagajärjel. 30 cm 
turvast , selle all gleikiht. Põhja- ja Lääne –Eesti rohumaade mullad. pH 4-6, huumus 10% 
piires,   N   0,2-0,3%,   P   ja   K   alla   10   mg.   Alaliselt   märjad,   vajavad   kuivendamist   ja 
mineraalväetisi.
7) Soostunud  leetmullad
a)gleistunud   kamarleetmuld   (Lkg)   –   moodustub   leetumise   ja   soostumise   protsessiga. 
Pindmine huumus e. külvikiht (A1), siis leetkiht (A2), milles  rooste  ja gleipesad. pH 4-5, 
huumust 2-3%, N  2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% 
ööpäevas.   Sõltuvalt   piimatoodangust   vajavad   lehmad   karjamaarohtu   ööpäevas   60-80   kg. 
Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse  karjamaa  pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 
0,3 ha. 
Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete 
koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad  kamara  puruks.kahte karjarühma või 
erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. 
Ööpäevaringset režiimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 
C – alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub 
rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 
tundi,   seismiseks   ja   mäletsemiseks   1-2   tundi   ning   vee   joomiseks   0,2-0,4   tundi.   Lisaks 
karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi 
piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid 
koresöötasid.   Kevadel   tuleb   alustada   lehmade   karjatamist   mõne   tunni   kaupa   päevas   ning 
pikendada   karjatamisaega   paari   tunni   võrra   10-12   päeva   vältel.   Sügisel   alates   septembri 
teisest   või   kolmandast   dekaadist   on   vaja   anda   lisaks   karjamaarohule   ka   talviseid 
kiudainerikkaid söötasid.
Piimalehmadele   arvestatakse   joogivett   ööpäevas   40-80   liitrit.lehmade   karjatamisperioodi 
pikkus on 130-150 päeva.
75) Noorloomade  karjatamine
Noorloomadele   sobivad   väga   hästi   alusheinte   rohked    kultuurkarjamaa    või   loodusliku 
karjamaa   parandatud   rohukamarad.   Noorveiste   karjatamine   soodustab   loomade 
jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. 
Noorloomade   karjamaad   peavad   asuma   parasniisketel    mineraal -   või   turvasmuldadel   kas 
lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu 
noorveised   saavad   varjuda.   Lehmade   ja   noorveiste   eraldi   karjatamine   on    pidur    haiguste 
levikule.   Karjamaapinda   arvestatakse   noorloomadele   olenevalt   vanusest   0,15-0,25   ha. 
Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. 
vanusele   15-25kg   .   karjamaarohuga   kaetakse   noorveiste   söödatarve   karjatamisperioodil 
täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta.
        Lehm -  ja pullmullikaid  tuleb karjatada eraldi.  Noorveiste karjamaa  tuleb jagada 8-10 
kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele 
noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit.
    Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva.
76) Vasikate karjatamine
Vasikate   karjamaad   peavad   paiknema   lautade   lähedal   kuivemal   või   parasniiskel   viljakal 
mullal.   Karjatamisperioodil   vajavad   vasikad   mitmesuguseid   lisasöötasid   ning   vihmaste   ja 
jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. 
         Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. 
65% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Taimekasvatus #1 Taimekasvatus #2 Taimekasvatus #3 Taimekasvatus #4 Taimekasvatus #5 Taimekasvatus #6 Taimekasvatus #7 Taimekasvatus #8 Taimekasvatus #9 Taimekasvatus #10 Taimekasvatus #11 Taimekasvatus #12 Taimekasvatus #13 Taimekasvatus #14 Taimekasvatus #15 Taimekasvatus #16 Taimekasvatus #17 Taimekasvatus #18 Taimekasvatus #19 Taimekasvatus #20 Taimekasvatus #21 Taimekasvatus #22
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kuusiku Õppematerjali autor

Lisainfo

muld,harimine väetamine
konspekt

Mõisted

eesti mullad, devoniajastu kesk, kamar, rendsiina, huumus 4, ph 5, leetunud, levivad kesk, huumus 3, ph 6, ph 4, pindmine huumus, ph 4, ph 2, ph 2, mullad, koosnevad roht, pindkiht, erodeeritud, deluviaalsed mullad, järgnev töö, ainuõige, koorimine, umbrohtude maa, normaalne mullaniiskus, erinevuseks, harimise sügavus, äestada, mugulad, mittevalivad, nh4, no3, nh3no3, amooniumsulfaat, amooniumkloriid, karbamiid, osaleb n, k puudujääk, ülesanne taimerakkudes, ca puudujääk, mg puudus, cu puudusel, cu väetisi, puuderdamiseks 50, b puuduses, mo vähesus, mangaan, rohumaa, kserofiilsed, hüdrofiilsed, heintaimede liigid, sellised lehed, põõsad, kadakate võrsed, põõsastest mürgine, poolpõõsad, rohumaal, enamsti lääne, lühiealised, pikkaealised, erivarajased, varavalmivad, hiljavalmivad, looduslikud kult, samblad, samblikud, vegetatiivne lühiõrse, pikkvõrse, võsundiline, tiheda puhmikuline, vartega, võrsumise laadiga, liblikõielistel, kevadine kasvfaas, võrsumise, õisiku loomine, õitsemine, vilja kandmine, varuaineteks, 150, hübriidlutserni 4, karjamaal 8, pealisheinad, nt põld, alusheinad, vahepealsed, kult taimedel, 1 lü, tegeva, päide, rohumaade väetamine, n allikaid, mulla n, kerahein 170, lubiväetised, muudavad mitme, lehmad, lehm, hobustele, karjatamine, noorhobustele 30, jagatakse püsi, sigade karjatamine, ehitatakse 5, rõrgel, heinategu, heinateo eelisteks, mõnel suvel, vihmastel suvedel, võimalikke koristusviise, noor rohi, sileerimine, sileerimine, närvutamine, toitainete kaod, kuivainesisalduse tõttu, keemilised lisandid, närbsilo, kuivsilo, siloben

Sisukord

  • Söödatehnoloogia kordamisküsimused

Teemad

  • Mullaviljakus ja maade hindamine
  • Mulla mehhaaniline koostis ja mullalõimis
  • Mullatekke elementaarprotsessid
  • Kamar- karbonaatmullad
  • Leetunud mullad
  • Soostunud kamarmullad
  • Soostunud leetmullad
  • Soomullad
  • Lammimullad
  • Erodeeritud ja deluviaalmullad
  • Kesade harimine taliviljadele
  • Sügisene mullaharimine varavalmivate kultuuride järel
  • Sügisene mullaharimine hiljavalmivate kultuuride järel
  • Suviteraviljade külvieelne mullaharimine
  • Söödajuurviljade külvieelne mullaharimine
  • Kartuli mahapaneku-eelne mullaharimine
  • Külvijärgne mullaharimine
  • Umbrohutõrje võtted
  • N – taimetoitelemendina ja N- väetise liigid
  • P – taimetoitelemendina ja P- väetiste liigid
  • K – taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid
  • Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid
  • Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid
  • Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid
  • B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid
  • Mo-taimetoitelemendina ja Mo- väetise liigid
  • Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid
  • Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid
  • Rohusöötade tähtsus Eestis
  • Rohumaataimede eluvormid
  • Kõrreliste heintaimede võrsete kasvamine
  • Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng
  • Heintaimede kasvufaasid
  • Rohumaade tüübid
  • Rohumaade uuskülvid
  • Lehmade karjatamine
  • Noorloomade karjatamine
  • Vasikate karjatamine
  • Hobuste karjatamine
  • Lammaste karjatamine
  • Sigade karjatamine
  • Lindude karjatamine
  • Heinategemine
  • heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni
  • Heinategu
  • Rohusilod ja silode konservandid
  • Sileeritav materjal
  • koristada rohi vanemas kasvufaasis
  • tõsta närvutamisega rohu kuivainesisaldust
  • lisada Eestis väljatöötatud ja katsetatud konservante
  • Silo liigid
  • Silode konservandid
  • Bensoehape
  • Siloben
  • Superben

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
doc
18
doc
20
docx
54
pdf
8
docx
528
doc
9
doc
10
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto