Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti
Taimekaitseseadu s Sissejuhatus • Selles ülesandes uuritakse taimekaitseseadust ning firma „Lehetäi“ rikkumisi. Taimekaitseseaduse lühikirjeldus • Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. • Sätestab taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. Ülesanne • Firma "Lehetäi" tegeleb taimekaitsevahendite ostu ja müügiga ning lisaks veel põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega. Et ladude rentimine linnas on kallis, hoiab firma taimekaitsevahendeid ja põllumajandussaadusi ühes ruumis. Müügisaalis on igal soovijal võimalik taimekaitsevahendeid ise vabalt valida. Säilivusaja ületanud kemikaalid sätitakse vaikselt teiste sekka. Saabunud järelvalveametnikul proovitakse takistada firma ruumidesse
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01
15 Noortelaagrite registri pidamise põhimäärus Kinnitatud haridusministri määrusega nr 27, 28. aprillil 1999. a I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva noortelaagrite registri (edaspidi register) pidamise põhimääruses on sätestatud registrisse kantavate andmete koosseis, registrisse andmete kandmise, registrist andmete väljastamise ning registri pidamise üle järelevalve teostamise kord. 2. Registri eesmärk on arvestuse pidamine Eestis tegutsevate Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba omavate noortelaagrite üle. [RTL 2003, 4, 39 jõustunud 09. 01. 2003] 3. Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja käsitsi korrastatud vormidel. Register on Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemi osa. [RTL 2003, 4, 39 jõust. 09. 01. 2003] II. ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE 4
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud- Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Püsielupaikade hävimine: vihmametsade hävitamine põllumaade tarbeks, liikide vaesustumine Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne. Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
