Taimekahjustajad , putukad! (1)

Sarnased õppematerjalid

44

ppt

Marjapõõsaste kahjurid ja haigused

kahjustatud taime ravida ei saa.  Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus.  Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova.  Soovitatakse sibulakoore leotist (300 g sibulakoori 10 l sooja vett. 1 ööpäev leotada ja pritsida lahjendamata kujul. Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis   Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused valkjasrohelised õrnad putukad.  Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad.  Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb.  Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas.  Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges, liivatee, münt) rohttaimedele. Rohttaimedel

Aiandus

5

doc

Tomat

Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja

Aiandus

44

odp

Kasepuu haigused ja kahjurid

munakogumikud kase istanduses puudelt eemaldada ja hävitada.    Viimaste aastate kuumadel suvedel on Eestimaal nii Vapsikud aru- kui ka maarjakaasikuid kahjustanud vapsikud.  Kui vapsikuid on hulgi, söövad nad kasenoorendikes võra ülaosas tüvel mahlakat koort ja kambiumi.   Putukad närivad koort ringjalt (või poolringjalt) ümber tüve kuni puiduni. Niisuguse kahjustuse tagajärjel kuivab puu latv näritud kohast ülevalpool ning hiljem sügistuultes murdub.   Haudepuuks on neil Lehtpuu- peamiselt arukask,kuid puiduürask ka valge ja sanglepp.  Ürask asustab eeskätt haigeid või

Dendroloogia

7

docx

Bioloogia - putukad

· 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele. · Röövtoidulised ­ söövad teisi putukaid ( püüavad lennates) · Kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised · Mõned ehitavad enesekaitseks ,,majakese" ( oksajupikestest, liivaterakestest, väikestest kividest või teokodadest) ­ puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele. · Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. · Puhkehetkel asetavad tiivad seljale katusekujuliselt. · N. järvevana Kiletiivalised

Bioloogia

56

docx

Põualiblikad

looduskalender.ee/node/10227 http://looduskalender.ee/node/19482 http://et.wikipedia.org/wiki/Koiduliblikas 27 Collins, Butterfly guide, Tom Tolman and Richard Lewington, 2009 Loomade elu, Selgrootud III, H. Remm, 1984 Liblikate määraja, J. Viidalepp, 1971 Eesti liblikate määraja, J. Viidalepp ja H. Remm, 1996 Suomen ja Euroopan Päiväperhoset, T. Haahtela, K. Saarinen jt., 2012 Eesti taimede kukeaabits, Toomas Kukk, 2004 Milleks meile putukad? Gilbert Waldbauer, 2005 Eesti Loodus, august 1982, lk 534 101 Eesti looma, Peeter Ernits, 2012 Fotod Ain Piiri erakogust 28

Eesti putukad

3

doc

Taimehaigused ja kahjurid

Oksa peal ära lõigata kui saab, tüvel ravida. Jälgida, kas on õunapuu või õun kirjutatud küsimusse. Nt õunavõrgendikoi ­ kahjustab puud, õunamähkur aga õuna ennast. 21. Kott-tõbi ­ (lk76) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom. Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks). Kahjurid 1. Lehetäid ­ (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje ­ laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss ­ (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna

Ajaloolised sündmused

29

doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Klass: Tuhatjalgsed Diplopoda Keha ristlõikes silinderjas, lülid lubisooladega impregneeritud. Pea on eristunud, kuid kere pole jagunenud osadeks. Tundlad nõrgalt arenenud. Keha iga segment kannab kahte lühikest jalapaari, Eesti liikidel on 11-60 kehalüli ja kuni 110 jalapaari. Liiguvad aeglaselt. Noorel tuhatjalgsel on sündides ainult seitse kehalüli ning nende arv suureneb pidevalt kogu elu jooksul. Elavad mullas ja metsakõdus, kus toituvad kõdunevast taimsest materjalist. Klass: Putukad Insecta 1. Väliskuju on putukatel ürgselt piklik, selja-kõhu suunas ehk dorsoventraalselt veidi lamenenud. Lülid on üksteisega laialt ja tihedalt liitunud. Evolutsiooni käigus on sellest ehitusplaanist mitmesuguste kohastumiste tõttu välja arenenud mitmed erineva kehakujuga vormid: pikk silinderjas ­ nõelhark, kerajas ­ poilased ja kärsaklased, ketasjas - lutikad ja täid, külgedelt kokku surutud ­ kirbud, sipelgjas ­ sipelgad. Siiski on

Loodus

6

odt

Liblikad

nende ründamisest loobuma. See taktika ei toimi ainult käo puhul. Röövikute okkad on vähetõhusad ka herilaste ja röövputukate rünnakute vastu. Kuna koerlibliklased on üsna head lendajad, ei ähvarda neid õhus lindude poolt ükski hädaoht. Kui liblikad maha istuvad ja tiivad kokku panevad, siis enamikul liikidest erk värvus kaob. Admiralil on maskeering eriti tõhus, tiibade alapool meenutab kuivanud puulehte. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Liblikalised Sugukond: Koerlibliklased Perekond ja liik: Vanessa atalanta Suurus Tiivaulatus: 55-64 mm. Värvus: Punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Jalad: eesjalad on lühikesed ning harjataolised, liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunemine Innaaeg: Kevad. Munade arv: Kuni 100. Munade arenguperiood: 4-7 päeva. Rööviku arenguperiood: 2-3 nädalat. Eluviis: Toitumine: Peamiselt õienektar, näiteks nõgeste, karikakarde ja ohakate

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)