Taimede mitmekesisus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad. Õied ühekülgses kobaras, õiekroon kahehuuleline, keerukas, harva korrapärane, ülahuul kiiverjas, terve, alahuul 3-hõlmaline, ülemisest heledam, tolmukaid tavaliselt

Zooloogia

25

doc

Botaanika (süstemaatika)

rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt ­ sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt ­ taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium ­ eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED,

Botaanika

33

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)

Eesti taimestik ja selle kaitse

68

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)

Loodusteadus

4

doc

Bioloogia eksami küsimused ja vastused

juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõige täiuslikuma Ligi 80% on neist katteseemnetaimed liiki. ehitusega taimed, neil putuktolmlejad, on varred, juured, ülejäänud lehed ning ka õied ja tuultolmlejad viljad. seemnetega. ELUSOLENDID: koosnevad rakkudest ( ainuraksed, hulkraksed); paljunevad (suguliselt, mittesuguliselt) ; kasvavad ja arenevad (moondega, otseselt); neis toimub ainevahetus ( toitumine hingamine jne...

Algoloogia

11

docx

Põllumajandus taimed-Konspekt

Protistid  Päristuumsed organismid, kes ei kuulu loomade, taimede ega ka seente riiki Kunstlik rühm, kuhu on arvatud:  - Algloomad (amööbid, kingloomad, eosloomad, ripsloomad)  - Vetikad (pruun-, puna-, rohevetikad)  - Algelised seened (limaseened, munaseened) Valdavalt üherakulised või lihtsa ehitusega hulkraksed organismid Protistide roll eluslooduses  Moodustavad eukarüootide biomassist suurima osa  Atmosfääri ühed peamised hapnikuga varustajad  Elavad kõikjal, kus on vett

Kategoriseerimata

34

pdf

Eesti taimestik

.................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed..................................................................................................................11 Õistaimed..................................................................................................................................12 Taimed, mida saame Eesti looduses süüa.................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Antud töös keskendume sellele kuidas on Eesti taimestik kujunenud. Vaatleme taime hõimkondasid lähemalt ning lõpetuseks vaatan Eesti taimesid kui söögilaua katjana. 3 Eesti taimestik

Eesti taimestik ja loomastik

18

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on

Bioloogia

Kommentaarid (1)