Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Taimede ökofüsioloogia eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem ?
  • Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind ?
  • Milliste mehhanismide abil liiguvad mineraalainete ioonid mullast taime ?
  • Milliseid protsesse taimedes mõjutab abstsiishape (ABA) ?
  • Milliseid aineid sünteesitakse taimedes vastusena herbivooriale ja mis on nende ainete funktsioon ?
  • Kus see on 360 ppm ?
  • Kuidas sõltub taime suhteline kasvukiirus summaarsest fotosünteesist ja taime massist ?
  • Millistel muldadel on juurte eluiga lühem ja ringe kiirem ning mis põhjusel ?
  • Miks väheneb taimede jaoks kattesaadav lämmastiku hulk kui mulla C:N suhe > 20 ?
  • Miks on lämmastiku fikseerimine efektiivne vaid toitainete vaestel muldadel ?
  • Mille poolest erineb fosfori ülesvõtmine mükoriisa kaasabil ja klaster-juurtega ?
  • Millised faktorid mõjutavad taime lehetemperatuuri kujunemist ?
  • Kuidas võimaldab elastne rakusein põua tingimustes raku veepotentsiaali kiiret langust vähendada ?
  • Millised mullad hoiavad vett vähem kinni ja mis põhjusel ?
  • Miks on rõngassoonelised puud sageli külmaõrnemad kui hajussoonelised ?
  • Mis põhjusel on okaspuudel trahheiidide vaheline vee liikumine üldiselt efektiivsem kui õistaimedel ?
  • Miks on veedefitsiidis oleva taime kasv alla surutud ?
  • Mida taim teeb, et kuivavast mullast vett paremini kätte saada ?
  • Millistes piirkondades on mulla pH reeglina happelisem – kas kuivas või sademeterikkas kohas - ja mis põhjusel ?
  • Mis põhjus(t)el on liivmullad sageli väiksema toitainete sisaldusega kui savimullad ?
  • Kuidas mõjutab risosfääri mikroobikooslus mineraaltoitainete kättesaadavust taime jaoks ?
  • Milliste mehhanismide kaudu ?
  • Millise seaduspära alusel läbib valgus lehestikku, joonista graafikud. 3) Miks ei ole lehtede veepotentsiaal võrdne mulla omaga koidueelsel perioodil ?
  • Kuidas sõltub hingamine /fotosüntees ( kumb , ma ei mäleta) CO2 sisaldusest raku vaheruumis. 5) Kirjuta difusioonivalem ja seleta selle komponendid. 6) Kas happelisem on kuiv või sademetevaene muld, miks ?
  • Kuidas sõltub PH-st raskemetallide omastamine, kas taim saab seda ise reguleerida ?
  • Millest sõltub takistus vee liikumisele raku sees ?
  • Mis tagab vee liikumise ksüleemis ?
  • Miks osoon kasvu mõjutab ?
  • Kuidas leitakse protsesside seos valguse neeldumisega ?
 
Säutsu twitteris
Taimede  ökofüsioloogia  eksami ja järeleksami  küsimusi
1.  Nimetage  pigmente,  mis  taimelehtedes   neelavad   valguskvante  a)   sinises ,  b)   kollases ,  ja  c)  punases 
spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on  neeldunud   kvandi  energia kõige väiksem? 
Kloroplastide  klorofüll  neelab  valgust  kõige  tugevamini elektromagnetilise  spektri sinises  (430  nm)  ja 
punases (680 nm)  piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 
  
2.  Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe  eripind ?   
LAI  e lehepinnaindeks on  mingil  pinnatükil  asetsevate  taimede  lehtede  kogupindala  jagatud  selle 
pinnatüki  pindalaga.  Kui  kõik  lehed  taimedelt  maha  laotada,  siis  LAI  on  keskmine  maapinna  katte 
kordsus. LAI  (L) –  suhtarv , mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. 
 
Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 
 
3.  Kuidas  muutuvad  taimede  fotosünteesi  intensiivsus,  kasvukiirus,  õhulõhede   avatus   ja 
transpiratsioon  koos CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris?  
CO2    sisaldus  (0,03%)  on  üks  fotosünteesi  kiirust  limiteeriv  faktor.  CO2  kontsentratsiooni 
suurendamisega on võimalik kiirendada fotosünteesi.  
Fotosünteesi  kiirus  suureneb   proportsionaalselt   CO2  kontsentratsioonitõusuga  ning  on    taimest  ja 
valgustingimustest sõltuvalt maksimaalne 0,1...0,4%-lise kontsentratsiooni korral. CO2 kõrge (alates 
mõnest %) kontsentratsioon pärsib fotosünteesi. 
Fotosünteesi intensiivsuse  sõltuvus  CO2 kontsentratsioonist pole tegelikult lineaarne. 
Õhulõhede arv lehe pinnaühikul suureneb koos valguse intensiivsusega. 

 Väiksema CO sisalduse puhul atmosfääris ning valgemas ja niiskemas keskkonnas moodustub taime pinnal 
rohkem õhulõhesid. 
 
4.  Miks on fotosünteesi intensiivsus peaaegu alati positiivses korrelatsioonis lämmastikusisaldusega lehe 
pinnaühikul?  Enamik  lehe  lämmastikust  asub  fotosünteesi  ensüümides  ning  peamiselt  RUBISCOs. 
Seetõttu siin ka seos lineaarne.
 
 
5.  Kuidas  sõltub  taime  juurerakkude  hingamise  intensiivsus  mulla  temperatuurist  ja  hapniku 
hulgast mullas?  Millistel  temperatuuridel taluvad taimed üleujutusi paremini ja miks? 20..25`C 
juures. 
Mulla temperatuuri alanedes aeglustub vee imamine juurtesse niivõrd, et ee ei kata enam  veekadu  
transpiratsioonil. Külm  muld  on füsioloogiliselt kuiv, külmades muldades halveneb ka  mineraalne  
toitumine ja mineraalainete ümbertöötamine  juurtes .  
õhuvaestes muldades (üleujututatud kohtades) kasvavad taimed halvasti mitte niivõrd veeliia, 
kuivõrd  õhupuuduse  tõttu. – kobestada, õhustada mulda. 

 
6.  Milliste  mehhanismide  abil liiguvad mineraalainete  ioonid  mullast taime? Kolm võimalikku viisi 
mineraalainete  kättesaamiseks:  –  otsene  kontakt  juurega  (tavaliselt  juuri  1%  mulla  mahust)  – 
massivool piki veepotentsiaali gradienti –  difusioon  piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks 
võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise 
hulgast juurerakkudes? 

 
7.  Milliseid protsesse taimedes mõjutab  abstsiishape  (ABA) ? 
Abstsiishape on fütohormoon ehk  taime kasvuregulaator,  mis  soodustab  lehtede  ja  viljade  varisemist 
(abstsissiooni),  pidurdab  jagunemis-  ja  venimiskasvu,  põhjustab  taimede ja  seemnete  puhkeseisundit ja 
vananemist   ning  avaldab  tugevat  vastupidist  mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).  Lisaks  sellele 
osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises.  
 Abstsiishape  on  15-süsinikuline  ühend  (C15H20O4),  mis  sarnaneb  struktuurilt karotenoidiga.  
Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise 
pungani.  Seda  sünteesivad  peaaegu  kõik   rakud ,  mis  sisaldavad kloroplaste või amüloplaste.  ABAt 
sünteesitakse tsütoplasmas ja plastiidides, ABA süntees on võimalik nii lehtedes kui ka juurtes. 
•  ABA  suurenenud   kogused    pärsivad   kasvu,  aga  ABA  (väikestes   kogustes )  on  kasvuks  vajalik 
(mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). 
•  ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) 
ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. 
•  ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust  veele  (nii juurtes kui ka lehtedes) 
 
 
8.  Milliseid aineid sünteesi
 
takse taimedes vastusena herbivooriale ja mis on nende ainete funktsioon? 
Mõju on biomassi otseselt vähendav aga ka regulatiivne. Tekib  haavakude  (kallus) kahjustatud kohas, mis 
produtseerib signaalaineid,  mis käivitavad  mitmete kaitseainete sünteesi.  Salitsüülhape tõkestab  putukatest 
põhjustatud herbivooriat. 
9.  Milliseid   meetodeid   kasutades  on  võimalik  hinnata  taimede  veereziimi  parameetreid  (nt  õhulõhede 
juhtivus , veepotentsiaal, ksüleemivoolu kiirus)? 
CO2 ja veeauru kontsentratsiooni mõõtmiseks -   Infrapuna - gaasianalüsaator
Ksüleemivoolu  intensiivsuse  mõõtmiseks  –  nt  Dynagage  sensorid,  mis  töötavad  tüve  soojusbilansi 
meetodil. 
Veepotentsiaali -  refraktomeetriga 
Organismide gaasivahetuse (CO , veeaur, NOx) mõõtmiseks
2
 on olemas erinevat tüüpi kambrid koos 
gaasianalüsaatoritega LI6262, Ciras-2 (koos fluorestsentsi  mõõtmisega  ja ilma) 
Õhutemperatuuri  mõõtmiseks  -  Psühhromeetrid  koosnevad  kahest   elavhõbeda  termomeetrist 
nn. kuivast-  ja  pidevalt  niisutatavast  märjast  termomeetrist,  milledest  esimesega  mõõdetakse 
õhutemperatuuri ja  teisega  õhuniiskust. 
Õhulõhede   juhtivuse   mõõtmiseks  –  Poromeeter,  võrreldakse  lehe  juhtivust  augustatud  plaafdi 
juhtivusega.    Õhulõhede juhtivus kirjeldab CO₂ sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes. Enamasti 
on  see  väljendatud  mmol  m⁻²  s⁻¹.  Õhulõhede  juhtivust  mõõdetakse  üldiselt infrapuna-
gaasianalüsaatoriga ( IRGA  – infrared gas  analyzer ). Aparaadi õhukamber kinnitatakse taime lehe külge 
ning   andurid   mõõdavad  CO₂  ja  veeauru  sisenemist  ja  väljumist  kambris.   Lehega   on  kambris 
kokkupuutes ka termopaar, mis mõõdab lehe ja kambrist väljuva õhu temperatuuri. 
 
10. Lehe fotosünteesi intensiivsus on 12 mikromooli CO2-e ruutmeetrilt sekundis. Kui suur peaks olema 
õhulõhede juhtivus  veeaurule , et CO2 kontsentratsioon rakuvaheruumides oleks 3 korda väiksem kui 
välisõhus, kus see on 360 ppm? 
 
 
Või järeleksamil olid sellised, kõiki ei mäleta loomulikult... 
  Kuidas sõltub taime suhteline kasvukiirus summaarsest fotosünteesist ja taime massist? :S 
  Mis on lehepinnaindeks, 
  Signaalainete mõju  taimele , too näide 
  Mis tähendab koefitsient Q10, suurimad ja väiksemad väärtused 
  Süsinik  taimes , kust saab, kas limiteerib taime kasvu 
  Kuidas muutub õhulõhede juhtivus CO2 vähenemisel/suurenemisel,  
  Mineraalainete  omastamine  juurtega, kas protsess vajab energiat, kas juurtes sünteesitakse ATP 
  Õhulõhede  juhtivus  suurenes 2 korda,  kuidas  ja  mis suunas  muutub transpiratsioon kui  õhuniiskus  
jääb samaks. 
 
 
 
 
 
 
  Millistel muldadel on juurte eluiga lühem ja  ringe  kiirem ning mis  põhjusel
Juurte jaotus ja kasv mullas sõltub toitainete kättesaadavuse ruumilisest heterogeensusest. Juurte 
eluiga ja ringe muutub (vanad juured suberiniseeruvad,  neelamine  väheneb, varud ammendatakse). 
Juurte eluiga on seda lühem mida toitainetevaesem on muld. Kui toitaineid on vähe ja need 
ammendatakse kiiresti, siis pole ju taimel põhjust hoida oma  resurssi  juba kasutatud mullaruumalas 
vaid ta suunab selle mujale – sinna mullaruumalasse kus  toitained  veel  ammendatud  pole. Sellest 
tingituna on toitainetevaestes muldades juurte eluiga vaid mõni kuu ja ühtlasi juurte ringe 
(peenjuurte  suremine  ja taaskasvamine) kiire. 
 
  Miks väheneb taimede jaoks kattesaadav lämmastiku hulk kui mulla C:N suhe > 20? 
Kui mullas on palju süsinikku (ehk siis hingamise substraati ja energiaallikat mikroobidele) siis 
mikroorganismid  kasutavad kogu nende poolt mineraliseeritul lämmastiku ära enda kasvuks ja 
taimedele ei jäägi. See juhtub siis kui C:N suhe mullas >20. 
 
  Miks on lämmastiku fikseerimine efektiivne vaid toitainete  vaestel  muldadel? 
Juurte sümbioos  bakteritega  ja aktinomütseedidega on energeetiliselt kallis, seetõttu on 
konkurentsivõimelised vaid toitainete vaestel muldadel ja pioneerkooslustes.  
 
  Mille poolest erineb fosfori ülesvõtmine  mükoriisa  kaasabil ja klaster-juurtega? 
Omastades klaster-juurtega karboksülaadid (orgaanilised  anioonid ) vabastavad fosfori mulla 
osakestelt ja fosfataasid hüdrolüüsivad orgaanilise fosfori. Arbuskulaarse mükoriisaga on oluline 
fosfori ülesvõtmisel, et ioonid on väheliikuvad. Kättesaamiseks peavad juured pidevalt kasvama. 
Ehk siis – klasterjuured võimaldavad fosforit kätte saada ja taimede jaoks mullalahusesse 
vabastada, mükoriisa kaasabil seevastu vaid korjatakse üles seda fosforit mis juba ise 
mullalahuses kättesaadav (kuid ei tegeleta fosfori kättesaamisega  ühenditest  millesse see seotud 
on). Mükoriisast abi vaid seetõttu, et see võimaldab imavat pinda lihtsalt suurendada. Seevasti 
klasterjuured on võimelised võtma piisavalt fosvorit küllalt väikesest mulla ruumalast.
 
 
  Millised  faktorid  mõjutavad taime lehetemperatuuri kujunemist? 
Lehe temperatuur sõltub päevaajast, kuust aastas, pilvkattest, tuule kiirusest, asukohast vüras, 
kõrgusest mullapinnast,  võra  omadustest, lehe omadustest nt kuju, suurus, pinnaomadused. Lehe 
temperatuur saab olema väiksem kui  õhutemperatuur , kui õhulõhed on lahtised, õhk on kuiv, kiirgus 
on väike, tuule kiirus on suur. Taime tegelik temperatuur sõltub kasvuvormist ja taime piires oluliselt 
varieerub .  
  Kuidas võimaldab elastne  rakusein
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Taimede ökofüsioloogia eksam #1 Taimede ökofüsioloogia eksam #2 Taimede ökofüsioloogia eksam #3 Taimede ökofüsioloogia eksam #4 Taimede ökofüsioloogia eksam #5 Taimede ökofüsioloogia eksam #6 Taimede ökofüsioloogia eksam #7 Taimede ökofüsioloogia eksam #8 Taimede ökofüsioloogia eksam #9 Taimede ökofüsioloogia eksam #10 Taimede ökofüsioloogia eksam #11 Taimede ökofüsioloogia eksam #12 Taimede ökofüsioloogia eksam #13 Taimede ökofüsioloogia eksam #14 Taimede ökofüsioloogia eksam #15 Taimede ökofüsioloogia eksam #16 Taimede ökofüsioloogia eksam #17 Taimede ökofüsioloogia eksam #18 Taimede ökofüsioloogia eksam #19 Taimede ökofüsioloogia eksam #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Yesyesjou Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
docx
Taimefüsioloogia konspekt
19
docx
Taimefüsioloogia
21
doc
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012
20
docx
Mikrobioloogia I eksam
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
19
doc
Ökoloogia eksam
40
docx
Geenitehnoloogia eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun