10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
.................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed..................................................................................................................11 Õistaimed..................................................................................................................................12 Taimed, mida saame Eesti looduses süüa.................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Antud töös keskendume sellele kuidas on Eesti taimestik kujunenud. Vaatleme taime hõimkondasid lähemalt ning lõpetuseks vaatan Eesti taimesid kui söögilaua katjana. 3 Eesti taimestik
Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik
Siia alla võiks liigitada primaarsed viirused, plasmiidid ja vb ka päristuumsete kromosoomid. Vajab kindlasti teise elusorganismi olemasolu. Järgmine tase oleks eeltuumne tase, eh nö ühikraku tase, kuhu alla saab paigutada kõik bakterid, sinivetikad, plastiidid, mitokondrid, rakutuumad. Kahe membraaniga ümbritsetud ühikute evolutsiooni puu. Kui panna eeltuumseid ühikud kokku, saadakse päristuumne rakk. Edasi tulevad sümbioossed organismid. Kui erinevaid kompleksustasemeid vaadata, siis mida aste edasi, seda autonoomsemaks elemendid seal muutuvad. Tervikorganism on evolutsiooni käigus muutunud üha hägusemaks, aga ka keerulisemaks. BAKTERID 28/09/09 Esimeses 1-2 miljardit aastat valitsesid elu arhebakterid. Jälgi tollastest kemosünteesijatest ilmselt on raske leida. Pärisbakterite puhul tuleb eristada erinevad eluvorme. Kõigepealt on kaks rühma autotroofseid baktereid: nitrotroofsed
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate
tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. 1 Partenokarpa olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 3. Eluslooduse suurrühmitused: esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on
5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. 3
Nüüd olemas rakukest,bakteritel jäigem, ürgidel pehmem. ürgid tänapäeval säilinud ekstreemsetes tingimustes (3 hõimkonda) Bakterid edukamad, leidub kõikjal (22 hõimkonda) 78. Päristuumsete ( Eukaryota ) ja hulkraksete teke: ligikaudne aeg, ja miks? Kolmest eluslooduse domeenist kõige hiljem tekkis päristuumsete ehk eukarüootide domeen (Eukaryota). 1,31,7 miljardi aasta eest, vanemas aguaegkonnas, kui keskkond oli juba aeroobne, tekkis elusolendite uus arengutase – päristuumsed rakud. Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Tõenäoliselt tekkisid kõik organellid järkjärgult fagotsütoosi teel: üks eeltuumne rakk (vist ürg) neelas teise raku, aga ei seedinud seda ära. Tekkis rakusisene sümbioos, kokkuvõttes mutualistlik. Tõendeid: tuumal, mitokondritel ja plastiididel on kahekordne membraan (rakul endal on ühekordne). 79
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid