Taime botaanika (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

BOTAANIKA, EKSAMI KORDAMINE

viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Soontaimed on kõrgemad taimed, kuhu kuuluvad koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed. Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta)

Rakendusbotaanika

25

doc

Botaanika (süstemaatika)

Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass TURBASAMBALAD. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid. Säsi on ümbritsetud kahest kihist koosneva koorega: skleroderm täidab tugikoe, hüaloderm ­ veesäilituskoe ülesandeid

Botaanika

8

doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed ­ pole juhtsooni 2. soontaimed ­ on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus ­ kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur

Bioloogia

17

docx

PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED

Sarikalised K5C5A5G(2)a Ristõielised ¤K2+2C4A2+4G(2+2)ü Maavitsalised ¤K(5)C(5)A5G(2)ü Mailaselised %K(5-4)C(5-4)A2-5G(2)ü Korvõielised – putkõis ¤K0C(5)A(5)G(2)a Korvõielised – keelõis % K0C(5)A(5)G(2)a 22. Taime juur ja vars. Tunnused, funktsioonid ja tüübid TAIME JUUR  Juur on reeglina maasisene organ, mis kasvab gravitatsioonijõuga ühes suunas Juure funktsioonid - taim kinnitub pinnasesse, hangib vett ja toitaineid, varuainete säilituspaik, paljunemisorgan, ronitaimedel pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda JUURE LIIGID: Peajuur – kujuneb idanemisel Külgjuur – kasvab välja peajuurest Lisajuur – vartest, lehtedest välja kasvavad Juuresüsteemid: 1

Botaanika

11

docx

Põllumajandus taimed-Konspekt

- toit ja sööt (põdrasamblik) - Ravimid ja värvained (islandi käokõrv) - Õhusaaste indikaatorid (habesamblikud) Sammaltaimed  Taimede hulka kuuluvad organismid, mille vegetatiivne keha on jagunenud organiteks (leht, vars) või on tegu tallustaimedega.  Sammaldel puudub juur, selle asemel on ühe- või mitmerakulised väljakasvud – risoidid  Puuduvad õied ja seemned (eostaimed)  Omastavad toitu ja vett kogu taime pinnaga  Paljunemine: suguliselt (protsessi lõpptulemus on eoskuparde moodustumine) või mittesuguliselt (vegetatiivselt ja eostega). Sporofaas (diploidne periood) on lühiajaline, gametofaas (haploidne) pikaealine jagatakse samblad 3 hõimkonda:  1. Helviksamblad –väikesed, alla 10 cm pikkusega fotosünteesivad, sageli tallusjad taimed. Toodavad lima. Risoidid üherakulised. Liikide arv ca´10000, Eestis 128.  2

Kategoriseerimata

50

doc

Botaanika Eksam

Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksise erivormid: a.)Partenogenees-viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm.(lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad)). Emasorganismid arenevad viljastamata munarakust. partenogenees- neitsisigimine, isendi areng viljastamata munarakust. Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla ­ obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b.)Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug

Botaanika

84

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega:

Aiandus

50

doc

Botaanika Eksam

d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda.Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid(sisemised - lihased - ja välimised ­ mis kannavad edasi, uim, vibur)

inglise teaduskeel

Kommentaarid (0)