Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjusta
.............................................................................................................9 4.2.Jenissei.............................................................................................................9 4.3.Leena.............................................................................................................10 4.4.Baikal.............................................................................................................11 5.OKASMETS EHK TAIGA..................................................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................................14 ALLIKAD...............................................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS
talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast. TAIMESTIK Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Lisandub ka lehtpuid (kask, haab). Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad. Lehised kasvavad peamiselt lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). TUMETAIGA on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid