Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tahtevabadus (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas põhjendab jäik determinism et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust?
  • Kuidas põhjendab indeterminism tahtevabaduse ja vabaduse olemasolu?
  • Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam?
Tahtevabadus #1 Tahtevabadus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrinkuus Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Vabadusest

Essee vabadusest Vabadus on inimese võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele. See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism.

Samuti ei olnud see valik mingite tingimustega üheselt määratletud, sest oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla mingit moraali ( südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalik ka teisiti käituda. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust – järelikult on tahtevabadus Jumala poolt loodud. Jäik determinism – determinism kitsamas tähenduses on õige. Iga sündmus on teatud tingimustega ühiselt määratud. Tahtevabadust pole. Vabadust pole, sest meie valikutel on alati põhjus. Indeterminism- determinism kitsamas tähenduses on vale. Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud, osa aga mitte. Tahtevabadus kehtib determineerimata sündmuste puhul. Vabadus eksisteerib. 4. Sunduse liigitamise kaks võimalust.

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Filosoofia kordamisküsimused

Samuti ei ole see valik mingite tingimustega üheselt määratud, sest ma oleksin võinud teha ka teistsuguse valiku. 2) Kui tahtevabadust poleks, ei saaks meil olla ka mingisugust moraali(südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisit, aga ta tegi ise just niisuguse valiku. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal poleks olnud tahtevabadust ­ järelikult on tahtevabadus jumala poolt loodud. 5. Sunduse liigitamise kaks võimalust. 1. võimalus: 1) Sundus mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha. (nt. Maksude maksmine) 2) sundus mille tõttu me ei saa teha seda, mida tahame. (nt. Pole raha et osta jäätist) 2. võimalus: 1) looduslik (nt. Ma võin tahta lõpmatuseni elada, aga ei saa, ma võin tahta lennata, aga ei saa) 2) ühiskondlik (nt

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Indeterminism ja nõrk determinism

II Indeterminism Indeterminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega tahtevabadus on olemas. Indeterminist põhjendaks tahtevabaduse olemasolu järgmiselt: 1) Igal inimesel on olnud sellised olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ja ­ vabadust. Näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõmalused mul üldse on, siis kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum. Kui ma arutlen, siis indeterministi arvates ei tohiks jääda kellelgi

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
5
doc

TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON?

Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi

Filosoofia
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

JOHANNES SCOTUS ERIUGENA (u.810-877): 850 kutsub Karl Kiilaspea ta oma õukonda. Igasugune inimlik tung teadmiste järele lähtub usust ilmutusse. Mõistuse ülesanne on seletada ilmutuse mõtet. Usu ja mõistuse vahel pole vastuolu. Järgima peaks kirikuisade autoriteeti, niivõrd kui see on kooskõlas ilmutusega. Kui tekib vastuolu autoriteedi ja mõistuse vahel, siis tuleks eelistada mõistust. "Predestinatsioonist" - ettemääratus. Inimese tahtevabadus on seotud usuga. Pole tõsi, et Jumal on mõned inimesed põrgusse määranud. Peateos "Loomuste jaotusest" - on 4 loomuse vormi, erinevad astmed: 1)loomus, mis loob ja pole loodud - Jumal kui looja; 2)loomus, mis on loodud ja mis loob - jumalikud ideed ehk ürgpildid; 3)loomus, mis on loodud ja mis ei loo - üksikud asjad, ka inimene; 4)loomus, mis ei loo ja mis ei ole loodud - Jumal on pöördunud tagasi oma rahusse, enam midagi ei loo

Filosoofia
thumbnail
14
doc

Filosoofia eksami vastused

Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab." Jäik determinism psühholoogias: Freud (1856-1939) seletas kogu inimlikku käitumist alateadvusega ning inimlike põhitungidega. Ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud

Filosoofia
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia



Lisainfo

Küsimused + vastused ja mõisted

Kommentaarid (1)

kas1ak profiilipilt
Lauri Kasak: oli kasuks
17:21 14-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun