50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Evelyn Ohtla
Õppematerjali autor
Soojusjuhtivus tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: 1 Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest üksikutest monokristallidest, mis on erinevalt orienteeritud
KAPILLAARSUS Kapillaarsus on märgamisest tingitud vedeliku tõusmine või langemine peenikeses torus kapillaaris. Nähtuse põhjustajaks on vedeliku molekulide ja kapillaari vastastikmõju. · Kui kapillaaris on märgav vedelik, tõuseb see vaba pinna suhtes teatud kõrgusele. Märgav vedelik tõuseb kuni raskusjõud tasakaalustab pindpinevusjõu. · Kui kapillaaris on mittemärgav vedelik, langeb vedeliku nivoo kapillaaris allapoole kui anumas. TAHKIS Tahkis ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt · Osakeste vahel esineb tugev vastastikmõju · Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva. Tahkiste soojusliikumine seisnebki osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on temperatuur. VEDELIK Vedelik on voolav. Vedelik säilitab ruumala, kuid ei säilita kuju. Vedelik võtab alati
naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre – vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika – uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks – struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid – metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest üksikutest monokristallidest, mis on erinevalt orienteeritud Amorfsed ained a) temperatuuri tõustes mehhaanilised omadused muutuvad, voolavus suureneb.
naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised a) Kindel kristallstruktuur b) Saab jagada: 1. Monokristallideks struktuur säilib kogu aine ulatuses (teemant) 2. Polükristallid metallid; tähendab, et aine koosneb paljudest üksikutest monokristallidest, mis on erinevalt orienteeritud Amorfsed ained a) temperatuuri tõustes mehhaanilised omadused muutuvad, voolavus suureneb.
energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. 20 Tahkiste struktuur Tahkis säilitab oma kuju ja ruumala. Molekulid saavad võnkuda tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei saa U0>>E Energiatsoonid tahkistes: Metall tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega (juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0) Pooljuht tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=13eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Isolaator tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta
sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus- aine koguse ühiku temperatuuri muutmiseks ühe ühiku võrra kulunud või vabanenud soojus Sulamissoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg tahkise sulamiseks jääval temperatuuril Aurumissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutumiseks auruks antud rõhul Soojushulk- füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt teisele kehale ülekantavat fikseeritud siseenergia hulka, mille tagajärjel keha olek muutub Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja
Küllastunud auru rõhk suureneb temperatuuri tõustes. Küllastunud auru rõhk on üheselt määratud auru temperatuuriga – temperatuuri tõustes rõhk suureneb, langedes aga väheneb, sest temperatuuri suurenedes suureneb gaasimolekulide liikuvus (kineetiline energia) Keemine: on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Keemisele vastab kindel temperatuur- keemistemp. Vedeliku keemisel tema temperatuur ei muutu nagu ka tahkise sulamisel. Keemiseks nim vedeliku aurumist keemistemperatuuril. Õhuniiskus: õhus olev veeauru sisaldus. Sõltub paljudest teguritest. Absoluutne niiskus roo- kui suur on veeauru mass õhu ruumalaühikus, mõõtühik 1g/m3. Relatiivne ehk suhteline niiskus. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. 14. VEDELIKUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid