50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M H
Õppematerjali autor
................................................................... 11 1.3.3.4 Jaapan.....................................................................................................................12 2. Suur Depressioon.......................................................................................................................14 2.1 USA Suure Depressiooni ajal.............................................................................................. 15 2.1.1 1929. aasta börsikrahh USAs........................................................................................15 2.1.2 Majanduslangus USA-s 1929-1933..............................................................................16 2.1.2.1 Uus kurss................................................................................................................17 2.2 Eesti majandus Suure Depressiooni ajal...........................................................................
arvatakse. «Kui Eestis vaadatakse fikseeritud valuutakurssi jätkuvalt justkui püha lehma, siis reaalmajanduses toimub kohanemine eelkõige läbi tööjõuturu, ja ega see poliitiliselt ega sotsiaalselt just lõbus pole,» tõdes Tiivas. Tema sõnul on hea see, et tekib soodne pinnas vajalike, kuid valusate reformide läbiviimiseks. Töötust ennustavad analüütikud alanud aasta keskmiseks 9,05 protsenti. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui veel paar kuud tagasi. Niisugust töötute armeed nähti Eestis viimati 2004. aastal, 2000. aasta 13,6 protsendini aga on veel siiski pisut minna. «Esiteks jätkub kulude kärpimine ning tootmismahtude vähenemine paljudel tegevusaladel. Samuti kergitavad töötust varasematel aastatel Eestist lahkunud töölised, kes seoses Euroopa halveneva majanduskliimaga tagasi kodumaale pöörduvad,» ütles Erki Kert LHVst.
Hakati kõnelema Darwini evolutsiooni teooriast, sotsiaalsetest probleemidest. Hakati väljaandma ajalehte nimega "Rahvalõbu", mis tutvustas teadust rahvale. Aastal 1903 hakkas ilmuma ajaleht "Uudised", kõige radikaalsem ajaleht enne revolutsiooni. 1905. aasta revolutsioon: Revolutsiooni põhjused ja puhkemine: a revolutsioon puhkes Eestis tänu revolutsioonile, mis puhkes Venemaal. Põhjused Eesti revolutsioonile olid kujunenud aastaid tagasi, aga alles nüüd said neid toime panna. Majanduslikult 1905. a revolutsiooni peamiseks põhjuseks oli agraalküsimus ehk maakorraldus. Eestis oli tohutu hulk maata mehi, või neid kellel on liiga vähe maad, kes ei suuda toita oma pere. 1) Kõige raskemas olukorras olid mõisamoonakat (Töötasid raha/toidu eest teistes mõisates), nende tööaeg oli reguleerimata ning palk oli väga madal, enamasti said toitaineid. Mõisa moonakad olid sõltuvuses mõisnikest, kes
tasustamine, tööjärgsete läbiotsimiste ja trahvide lõpetamine). Saadi asekuberneri Aleksander von Giersi jutule. Deklareeris, et tööliste nõudmisi ei hakata isegi enne arutama, kui töölised on uuesti tööd alustanud. Järgmisel päeval koguneti uuesti. Selleks ajaks olid Tlnas toimunud juba mõningad vägivallajuhtumid. 13.01. koosolekul otsustasid töölised oma korrakaitsesalgad moodustada (igas salgas 50 inimest). Streik jätkus, töölised tagasi tööle ei läinud. Mindi kuberneri juurde. Kuberner Bellegard lubas kõneleda nendest tingimustest vabrikuomanikele. Lubas tööliste õigustatud nõudmisi vabrikute omanike ees kaitsta. Järgmistel päevadel algasidki läbirääkimised. Mõnel pool hakati järeleandmisi tegema. Esimene kokkupõrge toimus 14.01 Tallinna sadama juures. Kõigepealt hakati tööliste hulgas levitama kuuldusi, et sadama elevaatori töölised ei ole streigiga ühinenud
Riiguduumal oli oht laiali saadetuks saada, kuna nad ei olnud valitsusele eriti lojaalsed, liiha vasakpoolne ja revolutsiooniline. Nõuti mõisamaade natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist ning riigi maatagavara moodustamist. Selle peale saadeti duuma laiali. Balti vene rahvuslased ei tahtnud leppida, sellega, et kohalikel venelastel polnud võimalik oma kandidaate Riigiduumasse saata. Kehtestati kvoot- üks venelane, sakslane ja eestlane. Valitsus lükkas selle plaani tagasi, kuna ei viitsinud valimisseadust muuta. Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord vasakpoolse bloki kandidaadid: Tõnis Jürine, Paul Pärn ja Mart Murten. Liivimaa kubermangu Eesti osast sai Anton Jürgenstein, Karl Parts. trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid. Murten ja Pärn liitusid
inglise kaevikutesse. Hukkus 5000 meest, 15'000 kaotas nägemise. Sakslased olid sellisest edust üllatunud, kuid ei saanud seda tekkinud eelist ära kasutada, sest sellele rindlõigule ei olnud kogutud reserve, kellega rünnakut alustada. Nii jäi püsima peaaegu sama rindejoon, mis enne lahingutki. Peale esimest gaasirünnakut leiutati kiiresti gaasimask. 1915 sügis - inglased kasutasid gaasi, kuid tuul muutis ootamatult suunda ja gaai pilv tuli inglise kaevikutesse tagasi. 23.05.1915 - Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja. 14.10.1915 - Sõtta astus Bulgaaria, keskriikide poolel. 2.6.3 MEREL. Veebruar - Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveesõja. Suurbritannia ja Iirimaa ümbruse meri kuulutati sõja tsooniks. Piiramatu allveesõja tulemusena hakati uputama ka reisilaevu. Näiteks uputasid sakslased reisiauriku "Lousitaania," mille pardal oli ka 115 ameeriklast. 2000 reisiast uppus 1200. "Lousitaania" uputati, sest sakslastel oli infot
I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fasistlike diktatuuride tõttu võimatuks. Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist. Pärast II maailmasõda jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk-Euroopas
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid