2. Tegelased 1)Lillian Dunkerque tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui võimalik. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, sest ta teadis, et tänane päev võib jääda tema viimaseks. 2)Clerfayt autovõidusõitja, kes elas oma elu kogu aeg surmaga riskides. Ta armastas väljakutseid, seiklusi ning üle kõige võidusõite. Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema
,,Taeval ei ole soosikuid" E. M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles, et väljaspool sanitooriumit mõjus ta hoopis tasakaalukamana ning täiskasvanulikumana, kes teadis, mida ta elult tahab. Nad ei lahkunud teineteisest hetkekski ning ka uue võistluse ilmnedes kutsus
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Jaanuar 2010 40.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks.
peegeldus Autor osales ise esimeses maailmasõjas. Remarque'i teosed õhkavad salapära nagu ta teaks sellest palju rohkem, kui keegi teine. Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei lähe meile tegelikult korda. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Teos kui struktuurne tervik Raamatus on 224 lehekülge ja 22 peatükki. Clerfayt sõidab oma sõbrale mägedesse külla ning kohtab sanatooriumis kaunist Lilliani, kes on raskelt haige. Neiu teab, et tal pole jäänud kaua elada. Ühel päeval pöördub Clerfayt mägedest tagasi Pariisi ning Lillian põgeneb sinna koos temaga, kuna tahab elada veel täiel rinnal. Clerfayt läheb ühele suurele võidusõidu võistlusele, kus on võiduks üks suur raha summa ja enne minekut palub ta Lilliani endale naiseks. Võistlusel satub mees suurde avariise ja ta viiakse haiglasse, kus ta paar päeva hiljem sureb. Sellest
Arutlus: E.M.Remarque ,,Taeval ei ole soosikuid" ,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steineri, kes kaotas Nana tõ
Maria suhtus püstitatud eesmärkidesse väga tõsiselt. Näiteks oli ta endale ette kirjutanud, et prostituudina töötab ta täpselt aasta, mitte rohkem, ja ainult raha pärast. Ta suutis selle peaaegu realiseerida, kuni ühel hetkel ei olnud enam lihtsalt vajadust ega energiat. Ta oli oma eesmärgi täitnud, kuid mis tasuga?? Aga enam ei saa kuidagi vait olla, teeselda, et kõik on normaalne, et see on üks periood, üks etapp mu elus. Ma tahan selle unustada, ma vajan armastust muud ei midagi, ma vajan armastust. Elu on lühike või liiga pikk - , et lubada endale luksust nii halvasti elada. (,,Üksteist minutit" lk 197) Juba väiksest peale meeldis talle teha asju enda moodi, mitte nii nagu oli tavaks. Näiteks ei mõistnud ta, miks absoluutselt igal pool räägiti mehe olulisusest naise kõrval. Viieteistkümneaastaselt avastas ta enda jaoks masturbeerimise, mis andis talle kõik tema vajaliku rahulduse
end õue ajanud polnud, kuid nüüd ajas Leemet end püsti ja mindi koos metsa vahele, kõik oli nii nagu eile, kuid Leemetis oli tunne, nagu oleks mets täiesti tühjaks jäänud 13. - Pärtel ei jäänud ainsaks lahkujaks, peagi läksid ka Salme üks sõbranna oma perega ja järgmised ja järgmised, metsa jäi vaid Leemeti pere, inimahvid, Ülgas, Hiie pere ja mõned vanad inimesed, inimeste lahkumine muutis metsa Leemeti jaoks vähem koduseks - Leemet tundis muret, et on võib-olla kunagi ainus elanik metsas, Vootele lohutas teda ja ütles, et tema ja ema pahaks ei pane, kui poiss kunagi külasse kolib, sest kõik lähevad - „Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni, kuni päike paistab. Ja üldse, ka vihma eest saab varju minna, ning paljud asjad, mis kaugelt tunduvad koledad, ole lähedalt vaadates üldsegi nii hirmsad.“ Lk 120
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit
mille järgi nad käisid on madalamal, sest kõrbeliival säras sadu ja sadu tähti. Kaamelimees ütles, et see on oaas. Poiss siis küsis, et miks me sinna ei lähe? Kaamelimees sellepeale: magada on ka vaja. Päikesetõusu ajal avas poiss silmad. Tema ees laius nüüd lõputu datlipalmide rida, mis ulatus üle kogu kõrb. Inglane oli ka õnnelik, et nad olid lõpuks varju leidnud ja kohal. Püramiidideni oli veel pikk maa. Poiss nautis seda vaatepilti, kuna teadis, et sellest hommikust saab vaid mälestus. Nad veetsid oaasis mitu päeva, kuna sõja ajal ei saanud nad kõrbesse avastama minna. Oaas oli ilusam kui ta arvanud oli. Ja suurem kui mõni Hispaania linn. Vahepeal korjati oaasis kokku kõikide relvad. Ka Inglasel oli revolver kotis, mille üle poiss imestas. Ühel päeval kui Inglane tahtis leida alkeemikut, läksid nad allika juurde, et abi küsida. Sealt sai Inglane abi ühelt mehelt nõia kohta, kelleks ta
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi dzentelmenid (lub
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi ootama Lucius Corneli
" (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 225 ). Miks Juulius ja Anna nii lähedaseks said ei ole eriti raske mõista. Nad olid mõlemad haritud inimesed, nende maailmavaated paljuski kattusid ja nad mõistsid teineteist. Juuliusele oli tema perekond tähtis ja vajalik, seetõttu ei jätnud ta kunagi Emmit maha, juba tema põhimõtted ei oleks seda lubanud. ,,Aga siiski- perekond, see on midagi muud kui üksikud inimesed, see on veel midagi rohkem. Me ei tohi unustada oma kohustusi, kui mitte teiste, siis iseenese pärast. Sest me ise vajame oma kohustusi veel rohkem kui teised. Peale selle- inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 226 ). Anna oli väga kiindunud oma lapsesse, kuigi too elas Emmi ja Juuliuse juures. Mida aeg edasi seda enam tema ematunded said temast võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema
Solvumisele järgnes tihti ninakas ja väljakutsuv käitumine. Pustsin on meenutanud: "Puskin oli algusest peale kergesti ärrituv ja sellepärast ei äratanud üldist sümpaatiat. Mõnikord pani ta end oma kohatute naljadega või piinlike teravuste ütlemisega täbarasse olukorda, ega osanud sealt enam välja tulla. Mõnda tühist päevajuhtumit arutades oli näha, kuidas ta pidas oma hellatundelisuses liiga tähtsaks igasugust tühja-tähja, ja see tegi talle muret. Kodus peeti Aleksandrit käpardiks ja ta hakkas üle kõige hindama kehalist osavust, jõudu ning suutlikkust enese eest seista. 1812. aasta sündmused jätsid lütseistidele sügava mulje. Noored käisid saatmas kõiki kaardiväepolke, sest need marssisid otse lütseumi eest mööda. Nende aastate jooksul arenesid paljudes lütseistides, sealhulgas ka Puskinis, kodanikutunne ja varajane vabadusearmastus.
Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega. Mees läheb Anna juurde, hakkavad juttu vestma. Anna on abielunaine, õnnetu, väga võimukas abikaasa. Hakkavad käima, Anna saab kirja mehelt ja kutsub teda koju. Tuleb kurb lahkuminek IGAVESEKS. Dmitri Moskvasse ja Anna Peterburgi. Dmitri pidas Annat üht naistest, kuid vaimustus ei lähe üle, ei suuda unustada, tahab temaga kohtuda. Anna mõtleb Dmitrist, kes otsustab ta Peterburgist üles otsida. Dmitri ostab teatrisse pileti, saavad kokku-mõlemad igatsevad üksteist. Anna ja Dmitri otsustavad hakata salaja käima. Armastus, mõistavad, et elavad valesti. Tsehhov kirjeldab Dmitrit vanema mehega, lõpuks tõeline armastus. Hakkavad koos elama. Peaks elama päris tunnete järgi, mitte ühiskonna ettekirjutuse järgi. ,,Inimene vutlaris" Burkin ja Ivan
demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja. ****** Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli
Reis läks maksma 4800 krooni mille ta oli pärinud oma just samal ajal surevalt Papalt. Linde aga oma seletab enda probleemi kuidas tal on alati tööhimu olnud, et oleks kedagi keda aidata kuid kuna nüüd lapsed suured ja ema ilmast lahkunud pole tal kellegi eest või jaoks töötada. Nora lubab Helmerit veendma ja lubab Lindele pangas töökoha muretseda. Kuid jutt hetkeks siisni kuumeneb kui Linde väidab, et Nora ikka päris hästi ei ole muret pidanud tundma ega vaeva elus nägema, selle peale Nora on kohe valmis vastu vaidlema ja paljastab, et raha millega nad Itaaliase sõitsid on laenatud kuna Papat surmavoodis ei saanud ta sellise muregea vaevata. Linde ei kiida heaks, et oma mehe taga ta sellist tempu tegi kuid Nora seletab, et tegi seda oma laste ja mehe jaoks aramstusest. Kui Linde veel edasi küsib kust ta raha saab, et võlga maksta räägib Lidne kuidas ta on
koos selle vanima tütre Liisiga. Kuid kas vanematel oli õigus noori ja armunuid keelata? Kaldun arvama, et mitte. Sest tundeid ei saa ju keelata ega käskida. Kuid ega Pearugi saanud alguses oma suurt rõõmu välja näidata, aga tasapisi see siiski paistis. Samas oli tõde see, et Vargamäel poleks need kaks noort oma õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painavad minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid. Kuid tunded pääsesid võidule ja noored said õiguse olla koos ja olla armastatud. Nad sirutasid tiivad ja läksid laia ilma oma õiget kohta leidma. Vanemate kohus on oma lapsi kasvatada. Tegelikult jättis Andres selle kohustuse rohkem Mari kanda. Mari oli neile kõigile ema, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta seda ju tegelikult ei olnud. Mari kaitses neid vahel isa eest, kui seda tarvis oli, hoidis nende saladusi, olgugi, et talle valetamine ja varjamine ei meeldinud
Oli kole ja lörtsine ilm. Arnele otsa vaadates nägi Kristiina, kui ilus Arne on. Ta rääkis Arnele, kui hea ja tubli mees ta on ning tunnistas, et läheks parema meelega Arnele mehele kui sellele Simonile, keda ta vaevu tunneb. Arne tõstis ta üles, suudles ning ütles Kristiinale, et ta on veel liiga noor, et mõista neid tundeid, mida Arne tema vastu tunneb. Enne lahkumist veel andis Arne Kristiinale väikese sõle ja palus Kristiinal teda mitte kunagi unustada, sest tema seda küll ei tee. Kristiina kõndis kodu poole, kui ta kuulis üsna tuttavat häält karjumas tema nime. Kui võõras kuju kohale jõudis, nägi Kristiina, et see on Bentein Preestripoeg. Kristiina ei sallinud teda kunagi. Bentein haaras Kristiina keebist, tõmbas selle omale õla peale ja surus käe tugevalt Kristiina piha ümber ning üritas teda suudelda. Kristiina jahmunud mehe jultumusest, ütitas end vabaks rabeleda
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. A
mees, keda ümbritses imelisuse oreool ja saladuslikkuse aura. Pika keha ja väikese pea ebapropotsionaalne suhe polnud eriti märgatav, sest ta silmad olid nii maagiliselt köitvad. Ludwig oli homofiil ja homoerootik, armastas iseennast ja oma sugu. Niisugune oli tema soodumus, mida oli süvendanud tema kasvatus ja tema- platooniline- suhe Richard Wagneriga. Kuninglik perekond ja Baieri riigiministeerium tundisd seetõttu dünastia jätkamise pärast suurt muret. Meessoost nartsiss, Baieri Ludwig, nägi tema oma vastsel kuninga aujärjel esmakordselt 1864. aasta suvel Kissingenis, kus Elisabeth viibis tervisvetel. Naine tundis, et nad on sarnased, nägi heameelega, et Ludwig temaga kurameeris, kuid polnud sugugi kindel, 6 kas see oli tema, kes Ludwigi neljaks nädalaks Kissingeni aheldas, või neliteist aastat vanem tsaarinna Maria Aleksandrovna.
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Henri VIII Põhineb Carolly Ericksoni teosel ,,Henry VIII: Rüütelprintsist koletiseks" XI b klass 2009 Rapla Sisukord: 1.Eessõna.......................................................................................................................................lk 2.Henry lapsepõlv..........................................................................................................................lk 3.Printsist kuningaks......................................................................................................................lk 4.Õukond ja loss............................................................................................................................lk 5.Reetmised.......................................................................................................
juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad pidevalt ekspluateerinud ning et see tuleb lõpetada. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sümboliseeris Timotheus von Bocki idee terve eesti rahva vabaduse soovi. Bock oli selle idee elluviija, kes astus oma eesmärgi nimel ka võitlusse. Tundub, et Kross püüab leida inimesi, kes samuti hakkaks eestimeelsust propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja. Hinne: A ************************************************ Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Kross tuli Eesti kirjandusse eelkõige oma luulega, kuid 1970 aastate alguses siirdus ta proosakirjandusse
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam, nahk heledam ning ihuli
Sügisball Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse, selle pärast isegi tapeti, inimesed olid siis kiilakad, ei saanud aru kas tegu naise või mehega - Viimastel aastatel oli Augustil taas tööd
naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üksnes lõpetatus evib seda ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks." (Ravici mõtted) Lk 38 ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." (Ravic Joanile) Lk 43 ,,Unustada. Missugune sõna! Tulvil õudust, troosti ja viirastuslikkust! Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste slakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic Joani imesilti ära visates) Lk 46 ,,Aga kui inimesel pole enam midagi püha, siis muutub talle kõik ühel inimlikumal viisil jälle pühaks. Ta hakkab austama seda pisikest elusädet, mis isegi vihmaussis tuksleb ja teda aeg-ajalt sunnib valguse poole roomama." (Ravic Eugenie'le) Lk 47 ,,Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd
nende teed on ühte loodud. Nad kõndisid krahvi ja tema sõjaväega läbi kõrbete ja steppide, kuni jõudsid kauaoodatud Seitsme Lossi maale. Loss Drachenheim asus maa põhjapiiril. Selle lossi pärliks oli aga krahvi abikaasa krahvinna Katharina von Drachenheim, kes oli kõige kaunim naine, keda Johannes oli kunagi näinud. XII Lossis elades tundus Johannesele nagu midagi oleks lahti. Eelkõige krahvinnaga, kes istus oma toas, sõi vähe ning väljas peamiselt ei käinudki. Johannes tundis muret, tahtes krahvinnale anda mõnd rohtu, kuid krahv kinnitas, et midagi pole juhtunud. Samuti elasid lossi ümber väga umbusklikud inimesed. Isa Eusebius rääkis Johannesele, et nad olevat olnud Kuradi sulased. Nad teotasid leiba ja viina, seda jalge alla tallates. Nad talistasid sellepärast nii, kuna Bogomili õpetuse järgi maailma looja ei ole mitte Jumal, vaid Kurat. Ja Kuradit peetakse Jumala pojaks. Poeg
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar
vanad riided - Timust uurib Indrekult kas too usub jumalat, Indrek väidab, et vist/arvab, et usub, Maurus kuuleb seda, on segaduses poisi vastusest, nõuab talt aru, peab seda lugupidamatuks oma pere ees, kui kogu Indreku pere usub kindlasti, aga Indrek usub vist - Indrek tundis häbi, viis Timuskile direktori käsul temalt saadud raamatud tagasi, nüüd tundis end ka tema ees süüdlasena, kuid mitte kauaks, sest Timusk lahkub peagi VIII - pärast Timuski lahkumist tuli 2 uut õppejõudu, venelane Slopašev, keda hakati kutsuma Mesikäpaks ja poolakas Voitinski - neist said lahutamatud sõbrad, vestlesid õhtuti Slopaševi toas, Voitinski lõi laulu lahti, sattus positele endast ja Slopaševist rääkima, rääkis oma naisest Least, kellega kunagi koos oli ja kes temast u 20 aastat noorem oli ja tema juurest ära läks - Indrekul polnud enam raha, Maie saatis ka vaid 5 rubla, Maurus aga nõudis raha, kirus, et
Jälle läksid nädalad mööda ja jüripäeval tuli uus kirjutaja mõisa ja Ainile anti luba minna kuhu ta soovis ja nii ta läkski kõikidega jumalaga jätma. Mõnepäeva pärast jõudis Ain venemaale. Ain venemaale kohale jõudnud seal võttis teda vastu suur linna liikumine ja tuhathääleline kisa ja kära. Lõpuks jõudis ta ka kohale sihtmärki pikka kahekordsesse lampkatusega puumajja. Seal majas elas professorihärra, kes oli vana, hallihabemega, peenikese näoga venelane. Esimene päev mööduski üksteisega tutvumisega. 3 Teisel päeval võttis Ain uue teenistuse käsile. Tal oli vaja ainult kirjutada kirju, mis teadusmehed väljauurimise varal otsustasid ja välja rehkendasid. Tal jäi samuti palju aega võõra linnaga tundma õppimiseks. Pea leidis ta ka sealt sõpru, kelle keskel tal ei olnud võimalik halba seltskonda sattuda
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
