Taevakehade liikumine | Füüsika

1

doc

Päikesesüsteem, tähed ja universum

Seniit on mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi. Teodoliit on riist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Sekstanti kasutavad meremehed taevakehade kõrguse määramiseks. Teleskoop on riistapuu kaugele vaatamiseks, tavaliselt nimetatakse niimoodi astronoomilist pikksilma. Teleskoop koosneb optikamehhanismist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Gnoomon on lihtsaim astronoomiline instrument, mida kasutati juba vanas Egiptuses ja Kreekas Päikese kõrguse mõõtmiseks. Koha geograafiline laius võrdub taeva

Füüsika

3

odt

Maa liikumine-Varjutused

Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on?

Aineehitus

2

docx

Esmatutvus tähistaevaga

üle taevavõlvi. Linnutee koosneb umbes 100 miljardit tähte ning selle läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat Kui üks päev jälgida taevast näeme, et taevakehad liiguvad ning, et päike tõuseb ning langeb peale seda kui on saavutanud oma haripunkti. Kuu liikumine aga on keerulisem. Tema muudab lisaks liikumisele ka oma kuju. Me tunneme oma elus muutumist veel ka aastaaegade suhtes mis vahelduvad kindla korraga. Nendeks on Kevad, suvi, sügis ning talv. Taevakehade liikumine oleneb ka aastaajast. Näiteks suvisel ajal tõuseb päike varem ning langeb hiljem ehk väljas on kaua valge. Talvel seevastu aga tõuseb päike väga hilja ning langeb vara ehk väljas on väga vähe aega valge. Kui jälgida otse põhjas taevavõlvil olevat tähte(Põhjanael) selgub, et tähed tiirlevad ümber tema ning tema ise on paigal. Seda nimetatakse taeva põhjapoolsuseks. Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest

Astronoomia ja astroloogia

4

doc

Aastaajad, seniit, horisont jne ..

Millistes liikumistes osaleb maa? Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand)

Füüsika

5

docx

Kuu ja päikesevarjutused

12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt heidetav vari koonuse kujuline. Et Maa on Kuust suurem, pole Maa täielik kadumine Kuu varju võimalik. Päikesevarjutus Päikesevarjutus toimub siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel ning varjates sel viisil päikesevalguse

Füüsika

9

doc

Kuu- ja päikesevarjutused

Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (pool kraadi), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale

Füüsika

4

doc

Kosmoloogia, 12. klass

Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga: lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamasti usuti, et tegemist on Jumalate märkide või Jumalate endiga. 4. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks?

Füüsika

4

doc

Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused.

Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 3. Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast piirdus meeleelundite poolt antava pildiga: lame Maa ja kuplikujuline taevas. Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamasti usuti, et tegemist on Jumalate märkide või Jumalate endiga. 4. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks?

Planeetide geoloogia