10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siiiri
Õppematerjali autor
lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda
põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates
ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene.maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika. Lüüra saatel ette kantav luuletus. Ajalookirjutuse algus. Lähema ajaloo sündmusi pani kiirja- Herodotos. Kreeka pärsi sõdadest. Tahtis kuulajatele õpetliku sõnumi edasi anda. Historia. Ajaloo isa 3) Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Maailma üldiste probleemide üle arutlemist hakati nimetama filosoofiaks. Sellega tegelevad inimesed on filosoofid. SOKRATES- Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)
Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. ,,Õige" ja ,,väära" mõiste suhtelisuse alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile. Üks ägedamaid sofistidele vastuvaidlejaid oli Sokrates, kes küll vestles aristokraatlike noormeestega samadel teemadel, mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu. Ta arvas, et nad õpetavad voorust selle tõelist olemust teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas siis oma mõtteteradega neile vastused leida. Õpetaja oli tema meelest vaid suunaja
o Poseidon Zeusi vend, merejumal. o Hades Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. o Athena sõjajumalanna o Aphrodite-ilus, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Jumalad kehastasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Filosoofia Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Sokrates - Ateena filosoof, kes vaidles sofistidele ägedalt vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma ideaalriigi visandamisel eeskuju. Aristoteles Platoni õpilane
ka poiste arvestuses. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Seda nimekirja hakati kasutama aja arvestamiseks. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. 15.Sokrates- ei kirjutanud ühtegi teost. Ta veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on see, mis on olemuselt hea. Ta ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon oli Sokratese kuulsaim õpilane. Pärast Sokratese surma naasis kodumaale ja asutas seal oma kooli akadeemia. Platon uskus,et hüve on igavene ja muutumatu. Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumi. Tema õpetusel oli erakordselt suur mõju. Hindas kõrgelt Ateena
*pidid võistlema paljalt *rahvusvahelised *valesti alustades või mingi vea tegemisel karistati piitsahoobid *peeti jumalate auks * kaugushüppe taustaks mängiti flööti 5.Võrdle Sokratese, Platoni ja Aristotelese seisukohti riigivalitsemisest. RIIGIVALITSEMINE Sokrates *ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda *ta oli ise kuulekas kodanik, kuid tema õpilased püüdsid demokraatiat relva jõul kukutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid