Keskenduda tuleb käitumisviisile, mitte isiksusele Õpilast ei tohi koormata liigse informatsiooniga, tuleb olla ootusrikas Negatiivsetelt mõtetelt tuleb üle osata minna positiivsele mõtteviisile Kordarikkuv käitumine võib väljendada lapse ebaõnnestunud katset leida endale sotsiaalne koht Lapsi tuleb õpetada endasse positiivselt uskuma teistega lävimiseks Julgustamine aitab lapsel arendada oma tugevaid külgi ning annab talle julgust ,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida midagi head Tugiõpilase roll on üsna tähtis Konstruktiivsed viisid Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine Käitumistaastuse eesmärgiks on aidata lapsel kuhugi kuuluda klassikoosolekud Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab lapsi Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine Distsiplineerimiskava on teadvustatud sekkumisviiside raamistik
teistega võrdsed võimalused. Raamatus ei ole abimaterjali pedagoogiliste sekkumiskavade koostamiseks ning ei ole kirjeldatud kõiki võimalike diagnoose ega seisundeid, mis seostuvad hariduslike erivajadustega. Raamatus püütakse anda ülevaade järgmistes küsimustes: Esiteks, kas hariduslikud erivajadused on selgepiiriliselt määratletav nähtus, mida tuleb sellisena käsitleda või peksime keskenduma pigem hariduslike erivajadustega inimestele. Teiseks on juttu hariduslike erivajaduste alatüüpidest ja sellest, kui sageli need esinevad. Kolmandaks vaadeldakse hariduslike erivajaduste märkamise ja sekkumispedagoogika üldpõhimõtteid. 2.Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Koostaja Marika Veisson. 2010 ( 189lk). Käesolev kogumik on jätkuks Tartu Ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule ,, Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21
Sõnastage probleem (1 p) Milline konkreetne käitumine teid häirib? Millistes olukordades probleemne käitumine ilmneb? Millise tegevuse ajal? Kes on juures? Kas päeva lõikes on erinevusi? Kas nädala lõikes on erinevusi? Milline on probleemse käitumise sagedus, intensiivsus? Millised on olnud teie senised tegevused probleemse käitumise lõpetamiseks, ennetamiseks? Mis on käitumise tugikava eesmärk? (2 p) Otsustage, millised käitumisviisid (üks kuni kolm) esimesena korrigeerite. Valiku tegemisel on oluline lähtuda kahest kriteeriumist: 1) Kiiret korrigeerimist vajavad käitumisviisid, mis häirivad oluliselt klassi tööd. 2) Eduelamuse saamiseks nii käitumistaastuse kava rakendava täiskasvanu jaoks kui ka seda kava järgiva lapse jaoks on oluline valida mõned
(...). See tähistab levinud õpetajakäitumist, mida olen otsustanud nimetada „taktikaliseks pausiks“. Kunagi ei tule aega, mil me enam ei mõtesta end õpetajana (või õpilasena). Ma loodan, et see See teadlik käitumine seisneb lühikeses pausis, mille õpetaja teeb oma kõnes püüdmaks õpilase raamat võimaldab teil oma kutsumust isiklikult mõtestada ning toetab ja innustab teid teie tähelepanu või andmaks õpilasele aega õpetaja poolt äsja öeldu töötlemiseks. Vanematele õpetajateel. lastele võib see ka edastada üleskutse „maha rahuneda“. Näiteks kui te mänguväljakul mitme meetri kauguselt õpilasele viipate või ta enda juurde kut- sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat
· Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside.
RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud kirjandus................................................................................13 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks emotsionaal- ja käitumishäirega õpilase raskused seoses õpetaja juhtnööride ja instruktsioonide järgimisega
............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................10 Kirjandus...............................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Viha on loomulik ja tugev emotsioon. See on nördimus, millele võib järgneda enesekontrolli kaotus ja agressiivne reaktsioon. Oluline on ise õppida viha väljendama ja õpetada selle väljendamist ka emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele. Just neil võib negatiivsete emotsioonide väljendamine raskusi valmistada, sest nad kalduvad tegutsema impulsi ajel, mõtlemata tagajärgedele. Referaadi eesmärk on analüüsida vihastumist, selle väljendamist ja erinevate vahendite
õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumisega; teiseks kodu- ülehoolitsus, lastevaheline võistlus peres, liigpalju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli. On leitud, et andekate puhul väline surve kahjustab nende sisemist motivatsiooni märksa rohkem kui tavalaste puhul. Andekate laste puhul tasub õpetajal kriitiliselt üle vaadata oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele kokku panna, et anda õpilasele võimalus arenemiseks. Õpiraskustega õpilased. Õpivilumuste spetsiifilised häired on need mille korral normaalne oskuste omandamine on häiritud varastest arenguetappidest alates; mis pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust: mille põhjuseks pole omandatud ajukahjustus või –haigus. Õpiraskusi pole võimalik kindlaks teha lihtsalt peale vaadates, ning need lapsed peavad taluma ebaõiglast kohtlemist. Õpiraskuste
Selle tegevuse katkestamine ilmneb pidevas negatiivses käitumises ning see häirib käimasolevat protsessi. Emotional and behavior disorders - ehk emotsionaalsed ja käitumishäired. Kui räägitakse häiretest või hälbest, siis peetakse selle all silmas erinevad asju. Häire on ajutine, üsna sageli mööduv. Hälbe puhul on osaline puudujääk ning puude puhul on midagi täielikult puudu. Emotional and/or behavioral difficulties - ehk emotsionaal ja/või käitumisraskused on eripedagoogiline termin ning tegemist on puudega (on üks psüühilise puude liikidest). Tunnused: võib esineta koos muu puude või hälbega. Erinev kooliskäimine, puue avaldab negatiivset mõju õpiedukusele. Maladjusted behavior - ehk raskesti kohanev käitumine. Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele.
Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab? Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab, vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab. Neist 11 õpilast tegelevad spordiga ka kooliväliselt (vt Joonis 2). 7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks. 6 Joonis 2 Kooliväliselt spordiga tegelejad Leidus 13 õpilast, kellele ei piisa praegustest kehalise kasvatuse tundidest. Neile meeldivad kehalise tunnid ja sooviksid, et neid oleks rohkem. Sellest saame järeldada, et neil on
sanktsioone rakendada nii privaatses olukorras, kui see on võimalik. Selline taktika on parem, sest situatsioonis, kus klass on publik, on nii õpetajal kui õpilasel palju kaotada. On parem arutleda lapse käitumist nelja silma all kas kükitades lapse kõrvale (sel ajal, kui klass on tööga hõivatud) või klassi tahaotsa tulles. Aga tunni ajal on palju parem olla positiivne ja kiita õpetaja korraldusi järgivat last, kui keskenduda vastupidi käituvale õpilasele. Samuti võib suur osa halvast käitumisest olla tähelapanu otsimise vorm. Sel juhul ei tasu halvale käitumisele tähelepanu pöörata. Olen nõus sellega, et on väga tähtis rahulikuks ja mõistlikuks jääda. Kui õpetaja näost punaseks läheb ja karjub, siis pakub see lastele üsna palju lõbu ja ärgatab soovi tulevikus sellist käitumist korrata. Selleks, et agressiivseks kippuva last rahuneda, on vaja valida vaikset, rahulikku ning mõõdukat hääletooni.
· Soovitav on ennetada vajaminev materjal. Määratleda kõik materjalid, mis on tunni jooksul vajalikud. Selgitada ka lisavahendid (Näiteks näidata täiendavaid lehekülgi õpikutest) (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). 5 1.2. Tunni läbiviimine Pedagoogid peavad meeles pidada, et üleminek ühelt tunnilt teisele või ühelt kursuselt teisele on väga rasked ATHga õpilasele. Õpetajate kõige tähtsam ülesanne on saavutada õpilase, kellel on aktiivsus ja tähelepanuhäire, tähelepanu keskendumise õppimise eesmärgil ja säilitada tema tähelepanu õppimise jooksul (Sousa 2001: 57). · Otstarbekas oleks tundi alustada huvitavast küsimusest või probleemist (samas: 57). · Oluline on toetada õpilase osavõttu tunnis. · Kasutada audiovisuaalseid materjale. Näiteks projektorit. Taolised lapsed suudavad
eemaldada negatiivset käitumist alalhoidvad tegurid. 4) Lubamatu käitumise lõpetamist karistusega võib rakendada vaid siis, kui positiivse käitumise tasustamine või õppetöö atraktiivsemaks muutmine ei anna tulemusi. Krulli (2000) sõnul on see ainsaks alternatiiviks juhtudel, kui väärkäitumine kujutab vahetut ohtu kas õpilasele endale või teda ümbritsevatele inimestele. ,,Karistamine on õpilase lubamatu käitumise allasurumine, selle seostamine õpilasele negatiivsete või ebameeldivate tagajärgedega" (Krull, 2000, lk 518). Seitse põhimõtet, millest juhinduda karistamisel selleks, et karistus toimiks tõhusalt: · Karistus on tõhusam, kui seda rakendaval õpetajal on õpilasega juba head suhted · Kui ikkagi otsustatakse, et tuleb karistada, peks seda tegema korrarikkumise varases staadiumis ja olema selle rakendamisel järjekindel · Suurem meelekindlus korrarikkumise alguses on tavaliselt tõhusam kui karistuse
enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused kehv lühiajaline koolitus madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse
Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning samuti saavad ka terved lapsed aimu sellest, et on olemas ka nendest erinevaid lapsi, kuid teisest küljest on see õpetajale väga raske, sest erivajadusega laps nõuab ro
Samuti psühholoogiline abi õpiraskustega lastele; sotsiaalpedagoogiline nõustamine; logopeediline abi; meditsiiniline abi kroonilisi haigusi põdevatele lastele; parandusõpe; koduõpe lastele, kellel ei ole võimalik haiguse tõttu koolis käia. Samuti on võimalik koostada individuaalne õppekava, et luua lapsele tingimused tema võimetele vastavaks õppimiseks ja arenemiseks; pikapäevarühmad, mis kindlustab õpilasele abi ja toe õppetöövälise aja sisustamisel ning koduste õppeülesannete täitmisel. Kõige olulisem on aga pidev koostöö lapsevanemaga. Lapsevanemaid kaasatakse vajadusel tugigrupi töösse. Korraldatakse nõupidamisi, et arutada konkreetse õpilase esilekerkinud probleemi lapsevanema, õpetajate, direktsiooni, ka erialaspetsialistide kohalolekul. Sotsiaalpedagoog on tihedas kontaktis koolikohustust mittetäitvate laste vanematega, vanemad käivad konsulteerimas
mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. Vormimine ja tasustus
saaks ta tööd teha ja ennast arendada. Üks väga hea variant oleks ka see, kui tublim õpilane aitaks vähemvõimekaid. Nii õpib laps erinevate lahendusteede ja olukordade selgitamist ja võibolla saab nõrgem laps oma eakaaslasest paremini aru. 11. OLUKORD – LAPS, KES EI TÖÖTA Eelkõige püüaksin ma välja selgitada, milles seisneb probleem, ning alles siis oleks võimalik ehk midagi teha. Näiteks, kui õpilasele tunduvad teemad väga igavad ja sellepärast puudubki motivatsioon või huvi, siis tooksin tundi vaheldust ja kasutaksin mitmekesiseid ning huvitavaid tekste näitlejatest, lauljatest, autodest või jalgpallist. Kui õpilasel on aga suured probleemid kodus ja lapsel ei ole võimalik selle tõttu süveneda ega keskenduda, siis on minu võimalused juba piiratud. Muidugi prooviksin korraldada koosolekut õpilase vanematega ja suhelda nendega, kuid ma kardan,
uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine. (6) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor. (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 2010) Andeka lapse arendamine koolis on seotud paljude pedagoogiliste probleemidega: kasvatuse ja õpetusega, samuti tema arengut soodustava õpikeskkonna loomisega.
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast
õpetamine, nende üle arutamine. Sotsiaalsete ja käitumisoskuste õpetamine ja nende kinnistamine. Tunnusta last tehtud jõupingutuste nimel (see aitab lapse motivatsiooni ja tegutsemistaset tõsta). Suhtle lapsega toetavalt, kuid autoriteetselt. Anna juhiseid kindla ja rahuliku häälega (tähelepanu võitmiseks võib isegi vaiksemalt rääkida). Kui laps ei reageeri korraldustele, tuleb rääkida tema käitumise tagajärgedest, teha kokkuleppeid. Kasuta pigem positiivset premeerimist kui negatiivset karistamist. [4] Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö. Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem nad sekkuvad, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine; · ebatavaliste lahenduste ja erinevate tahkude eelistamine; · ebaselguse talumine; · võime riske arvestada ja riskitaluvus; · pinget pakkuvad ning uued õppimis- ja mõtlemisoskused. Praktilist õpetajale: loovuse arendamise võimalusi Loovuse arendamiseks peaks õpetaja: · julgustama õppijaid iseseisvalt õppima; · julgustama paindlikku mõtlemist; · olema koostööaldis, kohanduva/kohandatava õpetamisstiiliga; · viima ellu diferentseeritud õppekava ja õpet; · mitte arvustama õpilaste ideid ja ettepanekuid; · taluma ,,mõistlikke" vigu; · soodustama enesehindamist ja aitama toime tulla tagasilöökidega; · võtma lapse küsimusi tõsiselt; · tunnustama alternatiivseid soovitusi ja lahendusi; · hindama julgust sama palju kui õiget vastust;
WITKIN ja tema kolleegid viitavad (1977) vähemalt 4 asjaolule, miks õpetamisviisi toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla neg tagajärgedega: 1. Õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi (väljast sõltuv või sõltumatu) võib õppimist pigem stimuleerida kui takistada; 2. Heterogeensus (erisugusus) toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seega klassis toimuvat; 3. Väljatundlik õpetaja, kes püüab õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikule õpilasele tegevusstruktuuri (e tegevuse siseehitust); 4. Väljast sõltumatud õpetajd tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Kui õpilasel ilmneb äärmuslik kognitiivne diferentseerimissuundumus (väljast sõltuv või sõltumatu äärmus), tuleb astuda samme selle tasakaalustamiseks. Arvestada tuleb sellega, et analüütilisusele kalduv (väljast sõltumatu) tunnetusviis kindlustab enamikul juhtudel parema toimetuleku nii õpingutes kui töös
kuulda ja kuuldut mõista. Lisaks kuuldeaparaatidele ja sisekõrva implantaatidele on välja töötatud FM-süsteem, mis vähendab liigset taustamüra. Koolides on aga oluline osa kuulmislangusega õpilase abistamiseks spetsialistide olemasolu. Kahjuks selgus riigikontrolli aruandest, et tavakoolides on liiga vähe logopeede ja psühholooge. Õpikeskkonna soodustamine Paremate tulemuste saavutamiseks peab kuulmislangusega õpilasele looma sobivad tingimused. Oluliselt segab õpilase edukust halb akustika ning igasugune taustamüra. Lisaks peaks soodustama kuulmisabivahendeid kasutamist neil õpilastel, kes neid kandma peavad. Riigikontrolli auditi aruandest (2006) selgus, et õpikeskkonna tingimused koolides, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on suhteliselt kehvad. Järgnev tabel annab ülevaate, mida on neis 52 tavakoolis, kus väidetavalt õpib kuulmislangusega õpilasi, parema keskkonna loomiseks ette võetud.
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Acting out behavior ei ole teadvustatud. See pole tahtlik. konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid. Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest arvab, et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib isale vastu, sest all emotsioon, et ta ei pea isa autoriteediks. Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon maha surutud. Kontrolli alt on väljas, alla surutud agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine alla surutud seksuaalsed impulsid. Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. Aggression tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla suunatud ka enda vastu eneseagressioon. Halb käiumine
klassiruumis, mis hõlbustaks ja suunaks õppimist. Konstruktivistliku paragidma oluliseks osaks on õpilasekeskesus õpetamisel, Meece ütleb, et õpilasekeskne lähenemisviis tähendab õpetaja suunatust sellisele suhtlimisele õpilastega, mis arendaks positiivseid vastuastikuseid suhteid. Õpetaja ja õpilaste suhete kvaliteet on põhimõisteks õpetaja käitumise kõigi aspektide jaoks. Positiivne väljendamine õpilasele sõltub sageli õpetaja subjektiivsest hoiakust õpilase suhtes. Itskowitz, Navon, Strauss ütlevad, et väljendavad õpetajad eeskuju rikkuvatele õpilastele vähem soojust, hoolitsust ja julgustust. Fry märgib, et õpetajatel on kalduvus sagedasti korda rikkuvate õpilaste suhtes ülemäära emotsionaalselt reageerida ning et õpetajad ei reageeri korda rikkuvate õpilaste käitumisele alati adekvaatselt.
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastutama · Julgustada õpilasi mõistma ja arvestama teiste inimeste õigustega · Soodustada koostööd · Propageerida ühiskonnas hinnatud väärtusi nagu ausus, usaldus, austus jne. · Õpetada ratsionaalseid konfliktide lahendamise viise Distsipliiniga ja distsiplineerimisega seotud vanuselised iseärasused · Kooli algus · Algklassid · Põhikool · Keskkool · Ülikool
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus k
Õpetajal õige aeg tagasitõmbuda, lastes küsimuste esitamise ja nendele vastamise üle kasvada võrdväärseks seisukohtade vahetamiseks kõigi osalejate vahel. Diskussiooni edukus oleneb suuresti õpetaja suutlikkusest ja kogemustest seda organiseetrida. Eelkõige oskust võhendada järk-järgult oma juhtivat rolli vaidluse edenedes. Õpilasteni peab jõudma sõnum, et nende mõtteid ja ideid aktsepteeritakse, väärtustatakse. Vahel otstarbekas usaldada juhtimine õpilasele. Ajurünnak õpilasi rõhutatakse leidma neile esitatud probleemidele nii palju lahendusi kui vähegi võimalik. 9. Millised on põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja milliseid nõudeid tuleb nende andmisel järgida? Iseseisva töö olemus, millal saame rääkida iseseisvast tööst Nimetada selle liike, kirjeldada nende olemust ning milliste põhimõtetega peaks õpetaja iga liigi juures arvestama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
