TURUNDUS SPIKKER (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisest turunduse kontseptsioonist ettevõtja lähtub ?
  • Milles Teie valitud kontseptsioon seisneb ?
  • Millise turustusstrateegia peaks ettevõte valima ?
  • Mida mõistetakse turunduses mõiste nõudlus all ?
  • Milles seisneb ajaline/ruumiline eraldatus ?
 
Säutsu twitteris
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste
kompleks , mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja
rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi,
majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades
luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja
sujuvaks.
2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest
saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse
füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub
inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis
on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused.
Nõudlus :
soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus
soovitud objekt saadakse kelleltki teise objekti vastu. Selleks peab saavutama kokkuleppe.
Toode: tooteks nimetatakse kõike, mis saab pakkuda turul funtsionaalsete vajaduste ja
soovide rahuldamiseks,  turunduses  kuuluvad toodete alla ka teenused (pole esemelised).
Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu).
Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba
olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega.
Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine
tarbijate ja teiste huvigruppidega.
3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid . Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis,
kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta,
ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse
masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke
ostajtele valida’’, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema
mugavuse , parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele.
Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle
olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon
vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu
keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad).
Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine,
konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri
kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile .
4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud,
turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega
ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul
samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga. Koguselõhe: tootjatele on kasulik valmistada
ja müüa suurtes kogustes , tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe:
üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha
valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju
nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus
tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe:
tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või
vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta.
5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse  planeerimine : ülevalt alla, alt üles,
eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs
(makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs.
Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine.
Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus. Kontrollimine: eelnev
kontroll, jooksev kontroll, järelkontroll. Ülevalt alla planeerimine: ettevõtte tippjuhtkond
püstitab madalamate juhtimistasandite jaoks tegevuse eesmärgid ning kavandab plaanid,
autoritaarse juhtimisstiili puhul, kas käsk täita või surra. Alt üles planeerimine: see on
eelmisele vastupidine variant. Ettevõtte erinevad osakonnad ja struktuuriüksused koostavad
plaanid, mida tippjuhtkond seejärel redigeerib. Eesmärgid alla plaanid üles: niisugust
metoodikat kasutatakse kõige sagedamini. Juhtkond määrab eesmärgid, mida ettevõte peab
saavutama. Nendest lähtuvalt püstitab iga osakond oma eesmärgid ja töötab välja
saavutamise strateegia.
6. Turunduskompleks ja selle moodustamine. Toote planeerimine, hinna kujundamine,
kaupade jaotus, müügi tõhustamine
7. Sihtturgude arendamise protsess. Turu segmentimine (tarbijate rühmitamine),
sihtturgude valimine, positsioonimine(tootenägemuse kujundamine).
8. Turunduse organisatsiooniline ülesehitus.

Ettevõtte tegevuse algperioodil vaadeldakse turundust sageli teiste tegevustega
võrdse, kui isoleeritud funktsioneeriva osategevusena

Peagi hakatakse aga arusaama turunduse tähtsusest, eriti madala turunõudluse korral
ja laiendatakse selle tegevusvaldkonda.

Turundusele  omistatakse keskne roll, kõiki teisi tegevusi hakatakse käsitlema
abistavates funktsioonides.

Kõik struktuuriüksused, sh ka turundusosakond, paigutatakse tarbija suhtes võrdsesse
seisundisse.

Paratamatult
jõutakse
olukorrani,
kus
tarbijatel
on
keskne
positsioon,
turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon.
9. Ettevõttesisene turunduskeskkond .
Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade
võimustruktuuridest ning töötajatest.
10. Turunduse  mikrokeskkond . Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks
on tarnijad , vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid .
11. Turunduse 
makrokeskkond .
Makrokeskkonna
moodustavad
kuus
komponenti:
majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik
keskkond.
12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse
PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad,
turundusorganisatsioonid
ja
süsteemid,
turundusmeetmete
analüüs,
turunduse 
produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient , konkurendid.
13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste
vahendite
ja
meetodite
süstematiseerimiseks,
kompleksi
analüüsimiseks
vajaliku
ja
ning
õigeaegseks
objektiivse
ning
info
täpseks
kogumiseks,
edastamiseks
turundusotsuste tegijatele. Struktuur: ettevõttesisese aruandluse allsüsteem (tegeleb
erinevatest struktuuriüksustest laekuva informatsiooni kogumisega), turuseire allsüsteem
(ülesandeks on pidevalt jälgida ja koguda ettevõtte seisukohast vajalikku välist
informatsiooni, hoidmaks ennast kursis turnduse mikro ja makrokeskkonna muutuste ning
trendidega), turundus-uuringute allsüsteem (võimaldab turuandjal ainuisikuliselt kiiresti
töödelda ja analüüsida andmeid ning saadud tulemuste põhjal vastu võtta otsuseid),
turundusotsuste tugisüsteem (võimaldab koguda andmeid,
mida ettevõttesisese
aruandlussüsteemi ja turuseire allsüsteemiga hankida ei saaks).
14. Turundusuuringu ja turu-uuringu mõisted ning erisused . Turundusuuring on
turunduse juhtimise tugifunktsioon , st turundusotsuste langetamiseks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
TURUNDUS SPIKKER #1 TURUNDUS SPIKKER #2 TURUNDUS SPIKKER #3 TURUNDUS SPIKKER #4 TURUNDUS SPIKKER #5 TURUNDUS SPIKKER #6 TURUNDUS SPIKKER #7 TURUNDUS SPIKKER #8 TURUNDUS SPIKKER #9 TURUNDUS SPIKKER #10 TURUNDUS SPIKKER #11 TURUNDUS SPIKKER #12 TURUNDUS SPIKKER #13 TURUNDUS SPIKKER #14 TURUNDUS SPIKKER #15 TURUNDUS SPIKKER #16 TURUNDUS SPIKKER #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Divaa Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Turundusele
  • Turunduse
  • Turundusekeskkond

Teemad

  • turunduses
  • turunduse
  • alustest
  • turundusega
  • (3) Ettevõtja laiendab tootmist – ehitab juurde tootmishoone, soetab uue
  • tootmistehnoloogia (sh. masinad). Pangale esitatavas äriplaanis on toodud ära
  • ka ettevõtte prognoositav müügikäive järgneva 5 aasta jooksul
  • Müügiprognoosi koostamisel on ettevõtja lähtunud sellest kui palju ta
  • maksimaalselt uues hoones ja uute seadmetega toota suudab
  • Ettevõte ostis uued seadmed (et muuta tootmist kvaliteetsemaks ja täiustada
  • uusi). Ei ole korraldud tarbija küsitlusi
  • Küsimused
  • a) Millisest turunduse kontseptsioonist ettevõtja lähtub?
  • Lähtub tootmiskonseptsioonist
  • b) Põhjendage. Tooge välja ettevõtte peamine eesmärk
  • Sest ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse tootmismahu
  • saavutamine
  • c) Milles Teie valitud kontseptsioon seisneb? Tooge välja selle kontseptsiooni
  • üks positiivne ja negatiivne külg
  • Tootmiskonseptsiooni puhul on oluline võimalikult palu toota. Täna suurele
  • tootmismahule saavutatakse madalad kulud ning sellest sõltuvalt ka madal
  • omahind. Arvatakse, et madal hind tekitab nõudluse
  • Positiivne külg- tootmiskulud madalad, sellest ka tootel müügihind madalam
  • tarbijal odavam osta
  • Negatiivne külg- rõhku pööratakse suurele tootmismahule, mitte aga
  • kvaliteedile. Ei mõelda, kas tarbija üldse vaja nii palju
  • d) Tooge juhtumist viiteid, mille alusel Te kontseptsiooni valikul lähtusite
  • Müügprognoosi koostamisel on lähtutud suurest tootmismahust ning uutest
  • seadmetest
  • Pole uuritud turgu ning tarbijate vajadusi
  • (4) Ettevõtte turundusjuht planeerib, kuidas tooteid turustada (jaotus)/
  • planeerib müügikäibe prognoosi jägmiseks aastaks. Tooge välja vähemalt neli/
  • kolm olulist küsimust, millele ta peaks vastuseid otsima. Iga küsimuse korral
  • kirjeldage, kust ja millisel viisil oleks võimalik informatsiooni saada
  • (5) Ettevõte toodab esmatarbekaupade rühma kuuluvaid tooteid (toiduained)
  • tarbija ostab seda toodet regulaarselt. Ettevõte toodavad valikkaupu (riided nt)
  • a) teatavasti mõjutavad hinnaotsust nii sise- kui välismõjurid. Toode välja
  • KOLM peamist sise/välismõjurit, mis tõenäoliselt mõjutavad antud toodete
  • hinnakujundust. Selgitage, milles iga välismõjuri korral mõju seisneb. Tooge
  • näiteid
  • turg ning nõudlus
  • Kuna tootma hakatakse toiduaineid, mille turg käitub iseloomulikult täielikule
  • konkurentsile, siis tootja peab jälgima hindu, mis turul valitsevad. Täieliku
  • konkurentsi puhul on ettevõttel sisuliselt võimatu ise hinda kujundada. Hind
  • kujuneb nõudluse pakkumise tulemusena. Hind on see, mida tarbijad soovivad
  • saada
  • turustuskanali ootused, käitumine
  • Hinnakujundusel tuleb lähtuda lõpptarbija hinnast ehk tuleb teada, kui suure
  • osa või mis protsendi lisavad vahendajad
  • konkurents
  • Otseste konkurentide korral tuleb enda ja konkureeriva ettevõtte toodet
  • võrrelda ning analüüsida. Kui toted on võrdsed ning pakuvad sama
  • funktsiooni, siis on vähe võimalusi kõrgema hinna kehtestamiseks
  • b) turustusstrateegia võib olla intensiivne, valiv ja välistav. Lähtudes eelnevast
  • kirjeldage, millise turustusstrateegia peaks ettevõte valima? Põhjendage
  • vastust. Millist jaotuskanalit ettevõte võiks kasutada (otsekanalit, ühe-, kahe
  • või kolmetasandilist) Põhjendage
  • Kuna tegemist on esmatarbekaupadega, siis on mõistlik kasutada intensiivset
  • turustusstrateegiat. Üldiselt toiduainete ostmisel on tarbija ostuosalus väikse
  • sotusagedus tihe ning hind madal. Toidupoode on väga palju ning ka kliente
  • kes külastavad, on väga palju
  • II OSA Muu materjal 17p
  • Mida mõistetakse turunduses mõiste –nõudlus– all? Tooge mõiste
  • iseloomustamiseks üks näide. (1)toode
  • Nõudlus tekib, kui tarbija soov on kaetud ostuvõimega
  • Nt tarbija sooviks võib olla saada endale päris oma maja. Kui ta saab kokku
  • raha, et maja osta ning soov on veel alles, on tegemist nõudlusega
  • Turunduse oluliseks ülesandeks tootjate ja tarbijate vahel olevate
  • turubarjääride ületamine. Milles seisneb ajaline/ruumiline eraldatus? Tooge
  • näide. Tooge ÜKS näide kuidas oleks võimalik ajalist/ ruumilist eraldatust
  • ületada

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

69
doc
TURUNDUS
69
doc
Turunduse eksam
110
docx
Turunduse alused konspekt
17
docx
Turunduse eksamiks kordamine
10
doc
Turundus juhtimine
9
doc
Turunduse eksami küsimuste vastused
24
docx
TURUNDUSE KONSPEKT
21
doc
Turundus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !