TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA (0)

MIKRO - JA MAKROÖKONOOMIKA
(TET 3070)
Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama.
Õppetool: majandusteooria
Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 ­ 19.30 X-228
lektor Raissa Kokkota ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 15.30 ­ 16.30 III-211
lektor: Avo Org ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55, GSM 5058 162 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 17.30 ­ 18.30 X-228 neljapäeviti 15.30 ­ 16.30 III-211
insener: Erik Aru ruum: X-234 telefon: 6 20 40 60 e-mail:[email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 13.30 ­ 14.00 III-211
Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected]
Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester
Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu:
LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA :
1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid
2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg . Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal
3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus
4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud
5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil
6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol
7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine
8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis
10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika
12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine
13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1. Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika
Seminarid : seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel , lahendatakse ülesandeid ja diskuteeritakse aktuaalsete majandusprobleemide üle
Seminaride ajakava: Rühmadele, kelle seminaritunnid on paarituil nädalail: I nädal: teema I III nädal: teemad II ja III V nädal: teema IV VII nädal: teemad V ja VI IX nädal: teemad VII ja VIII XI nädal: teema IX XIII nädal: teemad X ja XI XV nädal: teemad XII ja XIII
Rühmadele, kelle seminaritunnid on paarisnädalail: II nädal: teema I IV nädal: teemad II ja III VI nädal: teema IV VIII nädal: teemad V ja VI X nädal: teemad VII ja VIII XII nädal: teema IX XIV nädal: teemad X ja XI XVI nädal: teemad XII ja XIII
Iseseisva töö kirjeldus: iseseisva töö raames peavad üliõpilased lugema majandusteaduslikku kirjandust.
Teadmiste kontroll: Semestri 10-nda nädala loengu ajal tuleb sooritada kohustuslik kirjalik vaheeksam (kestusega 1,5 tundi), mis hõlmab teemasid 1-7. Kui üliõpilane ei saa vaheeksamit objektiivsetel põhjustel teha või on eksamitulemus alla 51 punkti, siis tuleb lõppeksamil vastata teemade 2-7 osas täiendavatele küsimustele. Eksamisessiooni ajal tuleb sooritada kirjalik lõppeksam, mis hõlmab kogu mikro- ja makroökonoomika kursuse materjali.
Hindamise põhimõtted: Kursuse lõpphinne kujuneb järgmistest osadest: lõppeksami tulemus ­ 70%, vaheeksami tulemus ­ 30%.
Põhiõpik: Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 5., parandatud ja täiendatud trükk, ,,Külim", Tallinn, 2007.
Täiendav kirjandus: N. G. Mankiw . Principles of Economics . Harvard University . The Dryden Press. Jukka Pekkarinen, Pekka Sutela. Mikro- ja makroökonoomika I - IV. Tallinn 1991 ­ 1994. Mare Randveer. Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. "Külim", 2006. A. Org ja M. Sults . Makroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. Tallinn, 1999. Mare Randveer, TTÜ
ÖKONOOMIKA ALUSTE PÕHIKURSUS MIKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT
Mare Randveer
TEEMAD:
1. Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine 3. Nõudluse ja pakkumise elastsus 4. Firma kulud 5. Täieliku konkurentsi turg 6. Mittetäieliku konkurentsi turg 7. Tootmistegurite turg
1. SISSEJUHATUS MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKASSE
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi
TOOTMISPROTSESSI SISENDID ON RESSURSID e. TOOTMISTEGURID (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks). Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid:
1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS ( inimressurss , mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks).
TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED
MAJANDUSAGENDID : 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM
TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: 1) MIKROÖKONOOMIKA uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude 2) MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut .
1 Mare Randveer, TTÜ
MAJANDUSLIKU VALIKU PEAMINE PÕHJUS: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel
MAJANDUSLIKU VALIKU ALUS: ratsionaalne käitumine
VALIK BASEERUB loodetava marginaal e. piirkasu ja tehtava marginaal e. piirkulu võrdlusel
MAJANDUSANALÜÜSI kasutatakse majandusmudelite ja -teooriate väljatöötamiseks
MAJANDUSMUDEL: majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava