Kodutöö
1. Õpetaja
pani
klaastopsi vett täis ja pani paberilipaka selle peale nii ,et see
kattis kogu anuma suu. Siis keeras ta topsi ümber käsi anuma suu ja
paberi peal ja natukese aja pärast eemaldas käe jättes paberi
anuma suule. Kuigi anum oli vett täis, tagurpidi ja paberi lipakas suul ei voolanud vesi sealt välja. See oli päris huvitav. Õpetaja
ütles, et seda põhjustab õhu kandejõud. Selleks, et õhk niimoodi vett ei jaksaks hoida peaks veeanumas olema 30 l vett. See katse
tekitaski mul huvi füüsika vastu.
2.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nibor
Õppematerjali autor
peamiselt soojuseks. Impulsi muut p = F . t, seega mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud peab kehale mõjuma. Sellepärast kasutatakse löökide pehmendamiseks pakse kokkusurutavaid materjale, et pikendada impulsi muutumise aega ja seega vähendada mõjuvat jõudu. Gravitatsioon ja vaba langemine. Gravitatsioonivälja olenevus kehadevahelisest kaugusest. Vaba langemine. Raskusjõud ja kaal. Kaalutus. Esimene kosmiline kiirus. On kindlaks tehtud, et kõik kehad tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on seda suurem, mida suuremad on kehade massid ja mida lähemal nad üksteisele on. On kindlaks tehtud ka gravitatsiooniseadus, mis ütleb, et iga kahe keha vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist ainult raskusjõu toimel.
Kuidas toimub seletamine? Mis on seletamine? Seletamine on vastuse leidmine küsimusele MIKS? Küsimusele MIKS? vastatakse teaduse seaduste abil, kusjuures ei otsita vastust lõpp-põhjusele. Täpsemalt öelduna on seletamine mingist konkreetsest nähtusest oluliste tunnuste eristamine ja nende viimine üldisemate seoste või seaduste alla. Seletamised jagunevad mitmeks tüübiks: seletamine üldise kaudu (analoogia, mudel), seletus seaduse kaudu, seletus põhjuslikkuse kaudu. Seletuse esimene etapp on alati kirjeldus: nähtuse või eksperimendi tulemuste esitamine teaduse keeles (füüsika keeles). Seletamise viise võib jaotada teaduslikeks ja mütoloogilisteks. Teadusliku seletamise korral kasutatakse teaduse meetodit või selle elemente. Mütoloogiline seletus tugineb usunditele, pärimustele, religioonile. Teaduslik seletamine koosneb struktuurilt kahest osast: kirjeldavast osast ja seletavast osast, mis koosneb teaduse seadustest ja juhistest nende kasutamiseks konkreetse
VASTUS: 9 cm ( 3* 20 mm = 60 mm = 6 cm + 3 cm = 9 cm) 11. Paiguta arvud 1 kuni 20 sirgjoonele nii, et iga kahe kõrvutiasetseva arvu summa oleks algarv. ( Näiteks kui oleks vaja paigutada arvud 1 kuni 4, siis vastus on 1,2,3,4) VASTUS: 20, 3, 16, 15, 4, 1, 12, 7, 10, 13, 6, 11, 2, 17, 14, 9, 8, 5, 18, 19 12. Siimu telefoninumber on kuuekohaline arv, mille kõik numbrid on paaritud. Neljas number on viis korda suurem viimasest ja esimene number on kolm korda suurem viimasest. Neljas number on kolme esimese numbri summa. Kõigi numbrite summa on 20. Leia Siimu telefoninumber. VASTUS: 311591 13. Rohelises ja punases kastis on kokku 250 palli. Jaan tõstis 10 palli rohelisest kastist punasesse. Seejärel tõstis Anne 30 palli punasest kastist rohelisse. Selgus, et nüüd on rohelises kastis 150 palli. Mitu palli oli alguses rohelises kastis?
reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat, sest oli sõja aeg ja tihti aeti mõõtjad minema, lõhuti nende seadmeid jne. Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks. 1799.a. valmistati mõõtetulemuste järgi puhtast plaatinast varras, mis oli esimene meetri etalon – nn. arhiivimeeter. Nimetus meeter tuleb kreeka keelest: metron – mõõdan. Massi ühikuks valiti 1 kg, mille mass loeti võrdseks 1 dm3 puhta vee massiga 4 C juures. Etaloniks valmistati plaatina ja iriidiumi sulamist silinder läbimõõduga 39 mm ja kõrgusega ka 39 mm. Ajaühikuks oli 1 sekund, mis moodustas 1 / 86400 ööpäevast. Meetrmõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a 17 riigi vahel
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
atmosfääris,atm.keemiline koostis, struktuur: Koostiseks on 90% vesinik, 9% Polütroopne atmosfäär on atmosfäärimudel, Kiirgusvälja iseloomustavad mitmed kiirgusseadused, pilvede ja sademete heelium ja 1% hapnik. Atmosfääri kõrguseks kus õhu temperatuur muutub kõrgusega karakteristikud. Neist põhilisemad on tekke.Tema aluseks on on umb 100 km Esimene osa on troposfäär lineaarselt. kiirgusvoog ja termodünaamika seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu Selleks, et arvesse võtta õhu niiskust ja selle kiiritustihedus. põhikonseptsioonid.),2.Dünaamiline(see õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja muutumist kõrgusega antud Atmosfääri läbipaistvus ja selle
Järgmises osas naaseme pisut lihtsamate, aga sugugi mitte vähem oluliste funkt- sioonide juurde. Osa 6 räägib alustuseks polünoomidest ehk funktsioonidest nagu 10 ruutfunktsioon ja kuupfunktsioon. Polünoomid on nii paindlikud, et tegelikult saaks nendega pea kogu matemaatika tehtud. Ometi on lihtsam kasutusele võtta ka eksponentsiaalfunktsioon ning logaritmfunktsioon. Esimene neist aitab kirjel- dada bakterite pooldumist, teine aitas astronoomidel juba sadade aastate eest Sissejuhatus kosmosearvutusi läbi teha. Funktsioone on tegelikult aga palju rohkem ja neid on tore kuidagi kirjeldada ning teisendada. Osas 7 keskendumegi neile küsimustele. Alustame esmapilgul üsna kummalise matemaatilise mõiste – piirväärtusega. Piirväärtus annab meile
1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid