Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes?
  • Kes on protsessiosalisteks?
  • Kuidas klubil on võimalus oma huvide kaitseks protsessi sekkuda?
  • Kes on asjast osavõtvad isikud?
  • Kui poole Õigusi protsessis?
  • Kuidas saab AS oma huve kohtus kaitsta?
  • Millega on hageja poolel tegemist?
  • Milline on kohtualluvus?
  • Millises kohtus vastuhagi lahendatakse?
  • Millist kaitsevahendit võib kostja kasutada?
  • Kuidas peab kohus toimima?
  • Kes ja milliseid fakte peab tõendama?
  • Milline on kohtualluvus?
  • Milliseid asjaolusid peab hageja tõendama?
  • Kuidas peab kohus toimima?
  • Kuidas peab kohus toimima?
  • Millised on võimalikud protsessuaalsed tagajärjed?
Vasakule Paremale
TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #1 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #2 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #3 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #4 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #5 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #6 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #7 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #8 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #9 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #10 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #11 TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TENELI Õppematerjali autor
Kodune töö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

Tsiviilkohtumenetlus

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�

Õigus
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

viimase kriminaalmenetlusõiguse reformi tulemusena ning ka lähiajal on olulisi muudatusi võistlevuse printsiibis oodata. Erinevalt kriminaalmenetlusõigusest on tsiviilkohtumenetluses võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Õige lahendamine võib toimuda inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, mis on omane kontinentaal-euroopa, eriti prantsuse õigusele, kus kohtu ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde. Selline oli ka nõukogude tsiviilprotsess. Kohtul on laialdased volituse koguda tõendeid, k ohus on menetluse läbiviimisel aktiivne. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on välja selgitada tõde ning sellega kaitsta nõrgemat poolt avaliku võimu omavoli eest. Uurimõispõhimõte on omane halduskohtumenetlusele ning tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses asjade lahendamisel. Ehkki eraõiguslikud asjad põhinevad suuresti kokkuleppel ning poolte eraautonoomial (ning

Õigus
thumbnail
25
doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud...............................................

Õigusteadus
thumbnail
21
docx

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid

Õigus
thumbnail
30
docx

Tsiviilkohtumenetlus eksam

Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid

Tsiviilmenetlus
thumbnail
42
doc

Tsiviilkohtumenetlus

asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. ÄRAKUULAMINE Ärakuulamist kasutatakse tsiviilkohtumenetluses peamiselt hagita menetluses, aga ka lihtmenetluses. EELTÕENDAMISMENETLUS Eeltõendamismenetlust reguleerib TsMS 26 peatükk. Eeltõendamismenetlust rakendatakse eelkõige siis kui vastaspool ei ole teada. PÕHISTAMINE Tsiviilkohtumenetluses põhistamine on tulnud saksamaalt tsiviilprotsessi raames Zivilprozessordnung, mille eesmärk on väite õigsust eeldades lugeda tõendiks tõend, mida ei ole seaduses tõendiks loetud. -15- TSIVIILKOHTUMENETLUS NÕUSTAJA Nõustaja instituudi sisseviimise tingis esindajate regulatsiooni muutmine, millega võeti õigushariduseta isikutelt esindajaks olemise õigus. Esindaja ja nõustaja vaheline peamine erinevus seisneb asjaolus, et esindaja võib kohtus

Tsiviilõigus
thumbnail
12
docx

Kostja vastus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kentmanni 13 15158, Tallinn Tsiviilasja number: 2-16-9 07.oktoober 2016 Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Elukoht: Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53667899 Kostja esindaja Vandeadvokaat Jaan Mölder Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VA

Õigus
thumbnail
27
doc

Tsiviilprotsess

Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus ­ kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4

Tsiviilõiguse üldosa




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun