Facebook Like
Hotjar Feedback

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE
  • ÕIGUSE mõiste tähendused:

  • objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum;
  • subjektiivne õigus – üksikule kuuluv konkreetne õigus.
    Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid
    • ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus ( Rooma õiguse retseptsioon )
    • ÕIGUSSÜSTEEMID:

    1) üldine õigussüsteem (common law)
    2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem
    3) Nn vahegrupp ( Skandinaavia maad)
    • Era- ja avaliku õiguse eristamine

    1) huviteooria; 2) subjektiteooria ; 3) täiendatud subjektiteooria
    • Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja –ese

    Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld.
    Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia ( tahtevabadus ).
    • Eraõiguse harud:

  • Tsiviilõigus;
  • Äriõigus (kaubandusõigus);
  • Intellektuaalne omand;
  • Rahvusvaheline eraõigus;
  • Tööõigus.
    • Avaliku õiguse harud:

  • Riigiõigus;
  • Haldusõigus;
  • Finantsõigus;
  • Karistusõigus;
  • Rahvusvaheline õigus
  • Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal , haldus)
    • Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
    • Tsiviilõiguse süsteemid:

    1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal , Itaalia, Hispaania ). Seotud romaani õigusperekonnaga.
    1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid
    2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga.
    2.1 Üldosa
    2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus
    • Tsiviilõiguse areng Eestis

    1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge . Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar - Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus.
    2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940)
    3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965)
    4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus
    AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS(01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.)
    Uus PäS (01.01.2009.a.)
    Uus PerekS (01.07.2010.a.)
    • Kehtiva tsiviilõiguse üldosa süsteem:

    1) Isikud (füüsilised, juriidilised)
    2) Esemed
    3) Tehingud
    4) Tsiviilõiguste teostamine (sh aegumine )
    • Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse harudega

    1. Tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj). Unitaristlik (Saksamaa, Shveits ) ja dualistlik (Prantsusmaa) teooria.
    2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374)
    3. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (vt TLS §1; VÕS § 635). Oluline välja selgitada: kes juhib ja korraldab tööprotsessi; kes maksab töövahendite eest; kes määrab töö tegemise aja, koha, viisi; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko ; kas töö tegija allub teise poole töösisekorrale.
    • Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega

    1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus ( TsMS , jõust 01.01.2006.a.). Materiaal - ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks.
    2. Tsiviilõigus ja karistusõigus ( KarS ). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda.
    3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga ( kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus .
    4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta.
    5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt .
    • Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1):

    1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (välislepingud, konventsioonid), Euroopa Liidu õigusaktid (määrused, direktiivid , otsused, soovitused, seisukohavõtud, Euroopa Kohtu eelotsused - tarbijakaitse ), Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (PECL, PICC , DCFR).
    2. Tava (VÕS § 25). Tava on üldiselt tunnustatud käitumisviis, mida on pikemat aega rakendatud ja mida käibes osalevad isikud loevad enese suhtes õiguslikult siduvaks. Võib eristada tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Tava võib olla nii kirjapandud vormis kui kehtida tunnustatud käitumisviisina.
    3. Kohtupraktika ja teadlaste arvamus. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel.
    • Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine ( subsumeerimine ) konkreetsetele elulistele asjaoludele.

    Rakendamise käik.
    a) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine);
    b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule
    c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine).
    Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad .
    • Tsiviilõiguse tõlgendamine.

    Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist.
    Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses ) sisalduvatest väärtustest (väärtusjurisprudents)
    • Tõlgendamisteooriad:

    1) intentio auctoris ehk subjektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seadusandja tahtest
    2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest.
    3) intentio lectoris - lähtub seaduse tõlgendaja poolt antavast tähendusest.
    • Tõlgendamismeetodid:

    1) keelelis - grammatiline (lähtub sõnastuse ja sõnade mõttest ja tähendusest)
    2) süstemaatiline (lähtub põhiseaduslikust väärtuskorrast)
    3) teleoloogiline ehk seaduse objektiivsest eesmärgist lähtuv
    4) ajalooline
    TSÜS § 3 – tõlgendamisel juhindutakse seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
    • Õiguse edasiarendamine

    Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4). Eristada võib seaduse ja õiguse analoogiat. Analoogiat aitavad asendada tsiviilõiguse üldpõhimõtted.
    • Tsiviilõiguse printsiibid ehk aluspõhimõtted:

    1. Hea usu põhimõte
    2. Tehingu vabaduse ja privaatautonoomia põhimõte
    3. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime)
    4. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus
    5. Subjektiivsete õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte .
    Lisaks seondub eelnimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahtutamispõhimõte, samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte, mõistlikkuse põhimõte.
    • Hea usu põhimõte (TsÜS § 138 lg 1; TsÜS § 32; VÕS § 6). Tegu eraõiguse üldpõhimõttega.

    Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees.
    Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. Tegu on avatud normiga, puudub universaalne sisu. Oluline tähendus germaani õigusperekonnas.
    Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.
    Hea usu põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist.
    Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel.
    Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks.
    • Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad)

  • Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4)
    Sellest tulenevad üldine lojaalsus-, kaitse-, koostöö- ja teatamiskohustus. Kohutuste sisu väljaselgitamine toimub lepingu tõlgendamisega. Tõlgendamisel tuleb ka lähtuda hea usu põhimõtet (VÕS § 29).
    Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest (VÕS § 76 lg 2)
    Ka õiguskaitsevahendite kohaldamisel tuleb arvestada hea usu põhimõtet (nt VÕS § 101 lg 3).
  • Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld)
    * Ebaausalt omandatud õiguste teostamise keeld (nt TsÜS § 104)
    * Õiguskaitsevahendite ebaproportsionaalsus
    * Vastuolulise käitumise keeld (venire contra factum propium ). Oluline teise poole usalduse kaitse. Eradjuhtudel lubatud.
    * Õiguse teostamine kaitsmisväärse huvi puudumisel
    * Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118)
    • Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga).
    • Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve.
    • Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem (kõik mis on heas usus, pole alati mõistlik), kohaldub sellekohase aluse olemasolul . Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2.
    • Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda.

    Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse.
    Erandid dispositiivsusest:
    1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud);
    2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud;
    3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega
    4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi
    • Spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3 teine lause). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Määratletuse põhimõte puudutab käsutustehingut. Omab tähendust eriõigusjärgluse korral. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega (eelkõige kui on tegemist vara, ettevõtte üleandmisega).

    FÜÜSILINE ISIK
    • Isikud:

    1) füüsiline isik;
    2) juriidiline isik.
    Füüsiline isik on inimene.
    Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime. Osalisest õigusvõimest võib tinglikult rääkida vaid isikuks mitteolevate koosluste (nt asutamisel oleva äriühingu puhul)
    • Õigusvõime – võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Hõlmab kõiki õigusi kakohustusi, mida tsiviilõigus võimaldab (olla omanik, tehingu pool, pärida jms).

    Õigusvõime on teovõime eelduseks . Teovõime piiratus ei mõjuta reeglina õigusvõimet (erandjuhtudel võib siiski mõne õiguse omamine olla nt alaealisele piiratud).
    Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu.
    Isikute õigusvõime erineb oma sisult (mahult) isiku liikide lõikes.
    • Inimeste õigusvõime ühetaolisus.

    Tuleneb inimeste vabaduse ja võrdsuse ideest (PS § 12).

    Piiramatus tähendab, et see ei tohi olla tähtajatult piiratud ei seadusandja ega kohtu poolt ega tehinguga. Lubatud on teatud õiguste omamise seaduse alusel tähtajaline piiramine ning teatud subjektiivsete õiguste omamiseks seadusega lisanõuete kehtestamine.
    • Õigusvõime algus ja lõpp.

    Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega (väljumine emaihust ja elumärkide olemasolu). Rakendatakse Apgar `i hinnet. Vähemalt hinde 1 puhul on tegu elusalt sündinud lapsega. Õigusvõimet vib omada ka loode (VÕS § 129 ja PäS § 5)
    Õigusvõime lõpeb inimese surmaga. Surmaga ei lõpe aga isiku need õigused ja kohustused, mis õigusjärglluse korras üle lähevad.
    Surm - a) kliiniline - hingamise , vereringe või kesknärvisüsteemi talituse lakkamine ;
    b) bioloogiline – ajutegevuse pöördumatu lakkamine.
    Vt surma põhjuse tuvastamise seadus (§ 3-4).
    Sünd ja surm omavad eelkõige tähendust pärimisõiguse seisukohalt.
    • Teovõime - võime teha kehtivalt tehinguid .

    Tuleneb era- ehk privaatautonoomia põhimõttest.
    Teovõime on tegutsemisvõime alaliik .
    Tegutsemisvõime - võime tuua oma käitumisega kaasa õiguslikke tagajärgi.
    Tegutsemisvõime liigid:
    1) teovõime (ehk kehtiva tehingu tegemise võime);
    2) deliktivõime ( võime aru saada õigusvastasusest ja vastutada).
    Tegu – 1) õiguspärane (tehing, muu toiming); 2) õigusvastane (lepingu rikkumine , delikt ).
    • Deliktivõime - isiku võime oma teo õigusvastasusest aru saada ja kanda iseseisvat vastutust kas enda või teise isiku poolt toime pandud õigusvastase teo tagajärgede eest.

    Vastutus laiemas tähenduses seondub käitumise etteheidetavusega, st konkreetse käibekohustuse ( lepingulise või lepinguvälise) rikkumisega ning realiseerub õiguskaitsevahendite kohaldamise kaudu.
    Deliktivõime (VÕS § 1052 )
    1) täielik (alates 18.a.);
    2) piiratud:
    a) 14-17.a.;
    b) alla 0-13.a.
    • Teovõime omamine eeldab teatud intellektuaalset taset- arusaamist teo tähendusest ja tagajärgedest.
    • Teovõime kriteeriumid: vanus ja vaimne seisund (tervis).
    • Teovõime liigid:

    1) täielik - 18.a. ja vaimselt terve;
    2) piiratud ehk osaline- alla 18.a. või kestvalt vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud või muu psüühikahäire all kannatavad.
    Teovõime piiratuse eesmärk - isiku enda kaitse, kuna ta ei mõista adekvaatselt oma tegusid .
    Piiratud teovõimega isiku huve eelistatakse heauskse isiku huvidele.
    • Piiratud teovõime (lähtuvalt vaimsest tervisest) omab erinevalt otsusevõimetusest kestvat iseloomu. Oluline on faktiline seisund (tõendamise küsimus), mida kohus saab tuvatada.

    Teovõime piiratust eeldatakse, kui isiku üle on seatud eestkoste (kohtu korras). Võimalik tõendada vastupidist.
    Teovõimet kohtu korras ei piirata (faktiline seisund), vaid tuvastatakse piiratus (ni minevikusündmuste kui tuleviku osas) nt eestkoste seadmise menetluses. Teovõimet saab hinnata konkreetse tehingu tegemise aja seisuga (ka tagasiulatuvalt).
    Täisealiste piiratud teovõime ulatus on reeglina erinev. (sõltub vaimsest seisundist ja tehtud konkreetsest tehingust)
    • Piiratud teovõime (lähtuvalt vanusest ):

    a) 7-17.a. - alaealine;
    b) alla 7.a. alaealine.
    Kohtul on õigus laiendada vähemalt 15.a. vanuse alaealise (lähtuvalt alaealise huvidest) teovõimet (kuni täieliku teovõimeni välja). Seda saab ka alaealine ise kohtult taotleda (vanemate mittenõusolek pole määrav).
    Vähemalt 15.a. võib abielluda seaduslike esindajate nõusolekul. Abiellumisega ei kaasne automaatselt täieliku teovõime omandamist.
    Teovõime piiratuse tagajärjeks on piirangud tehingute tegemisel (mõju tehingute kehtivusele).
    Konkreetne tagajärg sõltub:
    1) isiku vanusest (alla 7.a.; 7-17.a.);
    2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne).
    Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67).
    Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus (leping, jur isiku organite otsused).
    Ühepoolse tehingu liigid: a) vastuvõtmist vajavad;
    b) vastuvõtmist mittevajavad.
    • Piiratud teovõime tagajärjed.

    1. Alla 7.a. tehtud tehing
    1.1 ühepoolne tehing - tühine (absoluutne). Puudub võimalus tagantjärele heaks kiita.
    1.2 mitmepoolne tehing - tühine.
    Mitmepoolse tehingu korral on erandiks tühisusest: tehingu tegemiseks vajalikud vahendid on andnud seaduslik esindaja ja tehing täidetakse nimetatud vahenditega (TsÜS 11 lg 3 p. 2). Tegu nn taskurahatehinguga.
    2. 7-17.a. alaealise nii ühe- kui ka mitmepoolne tehing - tühine.
    - Erandiks ühepoolse tehingu korral: seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
    - Erandiks mitmepoolse tehingu korral:
    1) Seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
    2) Seadusliku esindaja tagantjärele heakskiit .
    3) Tehingust ei teki tsiviilkohustusi (TsÜS §11 lg.3).
    Eelnev nõusolek võib olla:
    a) konkreetse tehingu tegemiseks;
    b) üldine nõusolek teatud tehingute tegemiseks;
    c) rahaliste vahendite andmisega (konkreetseks tehinguks või vabaks kasutuseks) antud nõusolek (TsÜS §11 lg.3).
    3. Täisealise piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehing.
    Esmalt vajalik kontrollida, kas esineb püsiv psüühikahäire
    Teiseks Kui esineb püsiv psüühikahäire, siis kontrollida, kas tema teovõime on piiratud konkreetse tehingu suhtes. Võib olla, et ühe tehingu osas on teovõime olemas (nt toidukauba ost) ja teise tehingu osas mitte (nt liisinglepingu sõlmimine). Kui on määratud eestkostja , siis määratakse ka tehingud, mida milliseid tehinguid võib ta ise teha. Muude tehingute puhul eeldatakse, et teovõime on piiratud, va TsÜS § 11 lg 3 fikseeritud erandid.
    Ühepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui selleks on eestkostja eelnev nõusolek.
    Mitmepoolne tehing, mille suhtes isiku teovõime on piiratud, on kehtiv juhul, kui on eestkostja nõusolek (nii eelnev kui tagantjärgi heakskiit), va TsÜS § 11 lg 3 nimetatud erandjuhtudel.
    • Nõusolek tehingu tegemiseks (TsÜS § 111-112).

    Piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehingule võib anda nõusoleku tema seaduslik esindaja.
    Nõusoleku liigid: a) eelnev nõusolek b) tagantjärele heakskiit
    Nõusoleku võib anda: a) tehingu teinud piiratud teovõimega isikule; b) tehingu teisele poolele. Erandiks TsÜS § 11 lg 4 (üksnes ettepaneku tegijale).
    Nõusoleku võib kuni selle alusel tehingu tegemiseni tagasi võtta. Tagantjärele heakskiidu saab tagasi võtta kui teade sellest jõuab adressaadini enne heakskiitu ennast.
    Nõusolek tuleb anda tehinguga samas vormis, v.a. rahaliste vahendite andmisega antav nõusolek (kui nõusoleku erivorm).
    • Piiratud teovõimega tehingu teinud isiku õiguste kaitse (TsÜS § 11 lg 4-6).

    Võimalus taotleda tagantjärele heakskiitu (tuua olukorda selgus).
    Võimalus kuni heakskiidu andmiseni tahteavaldus tagasi võtta kui isik ei pidanud teadma ega teadnud teise isiku piiratud teovõimest.
    Heakskiit tuleb väljendada heakskiitu küsinud isikule.
    Heakskiidu andmiseks on 2-nädalane tähtaeg heakskiidu küsimisest. Kui heakskiitu ei järgne, muutub hõljuvalt kehtetu tehing tühiseks.
    • Otsusevõimetus (TsÜS § 13) - ajutise iseloomuga häire või seisund, mille tõttu isik ei ole suuteline adekvaatselt hindama , kuidas üks või teine toiming mõjutab tema õigusi ja huve. Otsusevõime olemasolu saab hinnata vaid teovõimeliste isikute puhul.

    Otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine.
    Kui tehing tehti eelnimetatud seisundis ja on oma sisult isikule kahjulik, siis eeldatakse, et tehing tehti otsusevõimetuna (pole vaja tõendada, et ei saanud tehingu mõjudest aru).
    Otsusevõimetuna tehtud tehingu võib isik pärast normaalse seisundi taastumist ise tehingu heaks kiita (ei kohaldu TsÜS § 111-113).
    • Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.

    1. Esindus vanemlike õiguste alusel (alaealise suhtes)
    2. Esindus eestkoste alusel (iga piiratud teovõimega isik).
    Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PerekS § 120 lg 1). Vanematel ühine esindusõigus.
    Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav
    eestkostja (PerekS § 179 lg 1; hagita menetlus, TsMS §-d 554-557; 520-532). Eestkostjaks võib uue PerekS alusel olla lisaks füüsilisele isikule ka juriidiline isik ning valla- või linnavalitsus .
    Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist,
    eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all
    kannatavaid isikuid.
    Alaealisel peab olema seaduslik esindaja, täisealisel piiratud teovõimega isikul ta võib olla.
    • Eestkostja funktsioonid (seoses esindusõigusega).

    1. Alla 7- aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine.
    2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine.
    Eestkostja vajab kohtu (varem eestkosteasutuse) nõusolekut (PerekS § 187-188) uue seaduse kohaselt:
    • Eestkostetava isiku kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste käsutamiseks ega kohustumiseks nimetatud käsutusi tegema;
    • Eestkostetava isiku nimel kinnisasjade tasu eest omandamiseks, samuti anda eestkostetava isiku kinnisasja kasutusse andmiseks kolmandatele isikutele;
    • Eestkostetava isiku nimel ettevõtte omandamiseks, võõrandamiseks, rendile andmiseks, osaluste omandamiseks jur isikutes;
    • Väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks;
    • Laenude võtmiseks;
    • Eestkostetava vara koormamiseks või eestkostetav vastutab teise isiku kohustuste eest;
    • Loobuda eestkostetava nimel pärandist või annakust.

    Kui eelnimetatud tehing tehakse kohtu nõusolekuta, on selline tehing tühine, kui kohus ei kiida tehingut heaks (vt PerekS § 189 lg 1).
    Selliste tehingute tegemiseks ei saa seaduslik esindaja anda piiratud teovõimega isikule ka nõusolekut ega heakskiituilma kohtu nõusolekuta.
    Kohus teostab ka eestkostja tegevuse üle üldist järelevalvet, sh võib eestkostjalt nõuda aruande esitamist .
    • Elukoht (TsÜS § 14) - koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ehk kus asub tema alaline eluase.

    Isikul võib olla mitu elukohta.
    Elukoha kindlaksmääramiseks on oluline kolmandatele isikutele äratuntav isiku tahe oma elukoha määratlemise osas (koht millega isik on kõige enam seotud).
    Isik, kes alaliselt kusagil ei ela - tema elukoht on igakordne
    viibimiskoht (kodutu).
    Elukoht rahvastikuregistri seaduses. Omab tähendust:
    - valimistel;
    - maksude tasumisel ;
    - avaliku ülesande täitmisel.
    Elukoha tähendus positiivses ts.õiguses (nt TsÜS §69 lg.2;3; VÕS §85 lg.2 p.1; lg.5).
    • Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18).

    Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund.
    Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes (hagita menetlus TsMS § 516-519). Aluseks on kahtlus isiku elusoleku osas.
    Hooldaja kohustused (TsÜS §18 lg.2,3).
    Hooldaja TsÜS §18 tähenduses erineb hooldajast PES §105,106 tähenduses ning isikuhooldusõigusest uue PerekS 124 lg 1 tähenduses.
    • Isiku surnuks tunnistamine (TsÜS § 19-23). Eelduseks asjaolu, et isik on tõenäoliselt surnud.

    Kohtu korras (hagita menetlus TsMS § 509-515).
    Eeldused:
    - isiku elusoleku kohta puuduvad andmed 5.a. jooksul;
    - 6 kuu möödumisel isiku kadunuks jäämisest elule ohtlikus olukorras;
    - 2 aastat kadunuks jäämisest seoses sõjategevuse või loodusõnnetusega.
    Tagajärjed: isik loetakse surnuks, pärand avaneb , abielu lõpeb.
    Surmaajaks on isiku eeldatav hukkumise aeg või aasta lõpp, mil saadi isiku kohta viimased andmed (mitte kohtulahendi jõustumine).
    Alternatiiv surnuks tunnistamisele on surma tuvastamine (TsÜS § 22). Selle eelduseks on asjaolu, et isiku surmas võib kindel olla (kuid laip on hävinenud ning surmaakti ei saa koostada)
    JURIIDILINE ISIK
    • Juriidilise isiku mõiste areng

    Isikute ühendused Vanas Roomas - universitas. (Rooma riik, municipium e. linnkogukond, tsunftid ja gildid).
    Tunnused: õigusvõime olemasolu, organisatsioonilise struktuuri kaudu tagatud sõltumatus oma liikmetest, vastutuse piirang.
    Keskajal olid kasutusel terminid: persona ficta, persona representanta.
    Termini “juriidiline isik” eelkäijaks oli termin “ moraalne isik” (S.Pufendorf). Termini “juriidiline isik” võttis kasutusele G.Hugo (Lehrbuch des Naturrechts, 1798 ).
    • Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad

    1.Fiktsiooniteooria (F.C. von Savigny. System des heutigen römischen Rechts , 1840).
    Juriidiline isik on fiktsioon , mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet.
    2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria (O. Gierke. Deutsches Privatrecht, 1895).
    Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet. Juriidiline isik on sama reaalne organism kui füüsiline isik.
    • Juriidilise isiku mõiste uuemad arengud

    1. Normatiivne teooria (H. Kelsen; R. Ihering ).
    Juriidiline isik on õigustehniline kunstmõiste, subjektiivsete õiguste sihtpunkt .
    2.Sotsiaalne lähenemine (valdav osa kaasaja autoritest).
    Juriidiline isik on üliindividuaalne kooslus , mis on õiguslikult tunnustatud ning selle tulemusena iseseisvaks normiadressaadiks.

    Teoorias :
    Juriidiline isik on õiguskorra poolt tunnustatud kooslus ( organisatsioon ), mis osaleb täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes.
    Koosluse all peetakse silmas organisatsiooni, mis on võimeline kujundama ja väljendama tahet ning seda ka oma organite kaudu ellu viima.
    Positiivses õiguses: Juriidiline isik on seaduse alusel loodud
    õigussubjekt (TsÜS § 24).
    • Juriidilise isiku koht isikute süsteemis

    Juriidiline isik on õiguse poolt loodud abstraktsioon (fiktsioon). Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma eseme (substraadi) poolest.
    Juriidilise isik on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku esemeks aga inimene. Juriidiline isik on organisatsiooniline tervik, füüsiline isik aga loomulik tervik.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #1 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #2 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #3 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #4 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #5 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #6 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #7 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #8 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #9 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #10 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #11 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #12 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #13 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #14 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #15 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #16 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #17 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #18 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #19 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #20 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #21 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #22 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #23 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #24 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #25 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #26 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #27 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #28 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #29 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #30 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #31 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #32 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #33 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #34 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #35 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #36 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #37 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #38 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #39 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #40 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #41 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #42 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #43 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #44 TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liiston Õppematerjali autor

    Kommentaarid (1)

    daphneaura profiilipilt
    daphneaura: Ei sisalda tsiviilõiguse ajaloolist arengut
    18:19 22-10-2018


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Tsiviilõiguse konspekt
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    48
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa
    56
    doc
    Tsiviiliguse konspekt
    102
    docx
    TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
    50
    docx
    Tsiviilõiguse Üldosa
    37
    odt
    Tsiviilõiguse üldosa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun